Boasist arenes edasi nt Lingvistiline relatiivsus ehk Boas-Sapir-Whorfi (järjest eelneva õpilased) hüpotees. Rahva maailmatunnetus on sõltuvuses keeleterminitega. Idee et saame mõelda vaid nendes kategooriates mille kohta meil on termin ehk tajume vaid seda mida saame sõnastada. (Nt Eskimod palju termineid erineva lume kirjeldamiseks, meile arusaamatu). Keel sõltuvuses vajadusega. 3)Difusionism idee, et kultuurinähtused levivad ühest teise (e. üks ük laenab teiselt, mitte nagu evolutsionismis, et on ette määratud): 1) Briti koolkond Smith, Perry, Rivers. Maailmas 1 kultuurikolle, millest levib mujale. Tegeleb selle otsimisega. Pakuti nt Muistset Egiptust, Hiinat jne.. (nt NSV ajal levitasid venelased ideed et kõik on algselt Venemaal leiutatud.) 2) Saksa-Austria- Grabner, Schmidt. Kultuuriringide teooria kultuurinähtused levivad ühest ühiskonnast teise üksikult või pundina (ei ole vaid 1 kultuurikandja rahvas, vaid vb ka suurem prk). 8 piirkonda
Pidi rohkem uurima, mida see kultuur endast kujutab ja kuidas areneb. Lingvistide relatiivsuse hüpotees e Boas-Sapir-Whorfi hüpotees, mille mõte seisneb selles, et mingi rahva maailmatunnetus ja taju on sõltuvuses nende keeleterminoloogiaga. Difusionism – koolkond, mis oli pärast evutsionilistliku, mis püüdis välja pakkuda suuri seletusi kultuuri arengule kogu maailmas, ühe teooria raames. Idee on see, et kultuurinähtused levivad ühest ühiskonnast teise. Mitte nagu evolutsionismis, et kultuur areneb ühest faasist teise, vaid see, et kultuuride muutumise põhine mehhanism on laenamine teistest ühiskondadest ja selle kaudu ühiskonnad muutuvad ja arenevad. Põhiliselt 3 koolkonda, mis kõik natuke erinevad: 1) Briti e Manchesteri koolkond – Smith, Perry, Rivers. Briti lähenemise idee on selles, et iga kultuurinähtus tekib maailma ajaloos 1 korra ja 1 kohas ja levib sealt üle maailma. Pm radikaalsemas vormis nii, et maailmas on üleüldse 1
annaabi.ee 
