modernistlikku arhitektuuri ja disaini. Samalaadselt mõtlesid ka Edouard Jeanneret (18871968, rohkem tuntud kui Le Corbusier ) ja Amedee Ozenfant (18861966), kes avaldasid purismi (ladina keeles 'purus' puhas) manifesti (1921). Purismi eesmärgiks on kunst, mis on vaba igasugusest subjektiivsusest ning milles valitsevad range matemaatiline kord ja puhtad kujundidvormid. Nii Malevit kui ka paljud teised vene avangardistid liitusid 1917. aasta revolutsiooni järel bol evikega, lootes oma ideedele leida praktilist rakendust. Nõukogude võimu algaastatel leidsid nad seda tõesti, üritades tões ja vaimus viia kunsti rahvani ja proovides kunsti abil ümber kujundada elulaadi. Siiski ei kannatanud bolsevike totalitaristlik ideoloogia modernistlike kunstnike vaimuvabadust kuigi kaua. 2. Põhitegijad, nende teosed? V. Kandinsky ,,Kompositsioon nr. 7", ,,Unistuslik improvisatsioon", ,,Sügis Baieris", ,,Väike maal kollasega" P
Jossif Stalin Jossif Stalin sündis 1879. aastal 9. detsembril Gruusia linnas nimega Gori. Tema õige nimi on Dzugasvili, mille ta pärast ära vahetas varjunimeks Stalin. Harva kodus käiv ning kõvasti napsutav isa peksis pidevalt oma naist ning väikest poega. Isa murdis mitu korda poisi käeluud ja arvatakse, et seetõttu oli ka mehe üks käsi lühem kui teine. Selline karm kohtlemine isa poolt tegigi Stalini nii külmavereliseks tapjaks nagu oli Vissarion. Ta lõpetas klassi kõige paremate õpitulemustega ja 14-aastaselt sai ta stipendiumi. Kõige esimesene palgatöö oli tal kontoriametnikuna. 1900. aastal ühines ta põrandaaluse sotsialistliku liikumisega, kus ta ühines bolsevikega. Jossif Stalinit ei peetud sel hetkel üldse suureks ohuks, kuna ta oli säilitanud madalat profiili ning inimesed ei näinud temast kui suurt ja mõjuvõimast diktaatorit. Stalini esimesi suuremaid tegusid oli märgata tema võimuletulekul 1927. aasta...
annaabi.ee 
