Sõna „sünteetilised“ tähendab siin, et mõistet ei uurita mitte ainult „analüütiliselt“, et leida, mis temas juba loogiliselt sisaldub (nt „pall on ümmargune“), vaid et talle võib veel omistada mõne omaduse, mis eeldab täindavat vaatlust ( nt „pall veereb, sest ta on ümmargune“). Väljend „a priori“ tähendab, et mingi väide on „juba ette“ veenev. Ratsionalismi kõige kindlamaks kantsiks oli ammusest ajast olnud matemaatiliste aksioomide evidentsus, iseenesestmõistetav kehtivus. Sellepärast uurib Kant kõigepealt, kuidas matemaatika üldse võimalik on. Seda teeb ta „Puhta mõistuse kriitika“ esimeses osas, mille pealkiri on „Transtsendentaalne esteetika“. „Esteetika“ all mõistab Kant õpetust tajumusest ehk, nagu ta ise ütleb, „kaemusest“. “Puhta mõistuse kriitika” (1781) uurib puhta süstemaatilise tunnetuse võimalusi ja püüab anda mõistusele (aprioorsele) kindla koha tunnetuses. Kant leiab, et meie
Propaganda lähtub eelarvamustest, kasutab neid. Eeskuju Autoriteetsusel põhinev käitumismudel. 1) Individuaalne 2) Kollektiivne Eetos Sotsiaalse süsteemi stabilisatsioonile suunatud meelsus. Emotsionaalsus Psüühika omadus, mis kujutab endast propaganda alust. Enesestmõistetavus PS peab apelleerima väärtustele, et säilitada monoloogsus. Ennetus Vastase initsiatiivi ülevõtt, mis muudab selle oma aktsiooniks publiku silmis. Evidentsus Ilma põhjenduseta võetakse mingi väärtus omaks. Fastsinatsioon Sõnumis sisalduv emotsionaalne info, mis või anda kuni 90% propaganda mõjust. Hall Propaganda PS pole objekti poolt tuvastatav. Näide: kuulujutt Hirm Suur emotsionaalne pinge. Ratsionaalne info puudulik. Ideoloogia SULETUD PARADIGMA, kus iga idee välistab iga sellest ideest erineva idee. Infosulg Infomahtu reguleeriv propagandavõta, mis on soodne kuulujutu tekkeks.
annaabi.ee 
