Adekvaatne on mõte, mis olulisimas on kokkulangev oma objektiga. Mõistet adekvaatne kasutatakse tavaliselt siis, kui objekt on raskesti hoomatav (näit., sotsiaalsete nähtuste kirjeldamisel, poliitilise sisuga tekstides jne.). Adekvaatne ja ebaadekvaatne ei ole kuigivõrd täpsed mõisted, mistõttu teaduslikus terminoloogias leiavad vähe kasutamist. Evidentne on usaldusväärne mõte. Usaldusväärsuse omandab mõte tõestuse tulemusel. Tõestuse käigus muutub ebaevidentne teadmine evidentseks. Kui deduktiivne on mõtlemine suunaga üldiselt üksikule, siis induktiivne mõtlemine on üksikutelt üldisele. Seesuguse mõtlemisviisi eelis seisneb selles, et ühtegi nendele üldistele olemustele rajatud mõtlemissüsteemi ei eelistata. Dialektiline loogika on õpetus mõtlemise sisulistest seostest ja struktuuridest. Matemaatiline ehk sümbolistlik loogika on õpetus, milles käsitletakse mõisteid ja nendevahelisi seoseid modelleerituna teatavas märgisüsteemis.
objektiga. Mõistet adekvaatne kasutatakse tavaliselt siis, kui objekt on raskesti hoomatav (näit., sotsiaalsete nähtuste kirjeldamisel, poliitilise sisuga tekstides jne.). Adekvaatne ja ebaadekvaatne ei ole kuigivõrd täpsed mõisted, mistõttu teaduslikus terminoloogias leiavad vähe kasutamist. Evidentne on usaldusväärne mõte. Usaldusväärsuse omandab mõte tõestuse tulemusel. Tõestuse käigus muutub ebaevidentne teadmine evidentseks. Kuivõrd loogika objektiks on mõtlemine, arutlus, mõte, siis ka mõisted loogiline ja ebaloogiline on kasutatavad üksnes nimetatud valdkonnas. Reaalselt asetleidvate nähtuste ja sündmuste vahel ei ole loogilist ega ebaloogilist seost. Nende nähtuste ja sündmuste interpreteerimine toimub loogiliselt juhul, kui ollakse piisavalt kompetentne loogikateaduse põhisätetega. Loogikale on aegade jooksul omistatud mitmeid nimetusi:
annaabi.ee 
