Hartnett). Rafe ja Danny on kaks vaprat USA mereväepilooti, kes abistavad enda liitlasvägesid Teise maailmasõja ajal , et Saksamaa Euroopa vallutamise plaani pidurdada. USA satub eriti vaenujalule Saksamaa liitlase Jaapaniga, kellega neil toimub päris mitu sõjalist konflikti. Film räägibki nendest sõdadest, ning ka ühest nendest on saanud film oma nime. Kuid sellele sõjateemalisele filmile lisab vürtsi ka armastuselugu. Rafe, Danny ja medõe Evelyni vahel tekib armukolmnurk. Algul Evelyniga koos olnud Rafe kuulutatakse surnud, arvati et too oli Euroopas missioonil alla kukkunud, ning seejärel leiavad Danny ja Evelyn selles kurvas olukorras üksteisest armastust. Minu jaoks oli ,,Pearl Harbor" iga külje pealt vaadates väga huvitav film, võib olla on põhjus minu filmimaitses- alati on minu lemmikuteks filmideks siiski olnud dramaatilised sõjafilmid. Ja mõtlemine, et see pole kõik fantaasia,
Greteke Sackmeier. Christine Nöstlinger. Margerethe Maria Sackmeier, keda hüüti lihtlat Greetekeseks oli 14.a spanjelpruunide juustega ja tillukese nöbininaga tütarlaps. Ta oli meeter kuuskümmend pikk ja kaalus 64,3 kg. Võimlas õblukese Evelyni ja kõhetu Sabine kõrval tundis Greeteke end kohutavalt priskena, hullemana kui mõni pontsik. Kodus mamma, papa, Hansukes ja Tirsu kõrval tundis ta end pigem saleda ja sihvakana. Kõigil Sackmeieridel olid omad veidrused. Greetekese mammala oli kombeks oma pulloveri puusatelt alla poole tõmmata, et oma pekkivolte varjata seda tegi ta umbes sada korda päevas. Papal oli aga vuntsikiiks. Ta keeras nendest alalõppmata kaarekesi ja sabakesi. Hansuke oli Greetekese 12.a
Tuleb välja, et Josef Eki oli tegelikult mõrvade taga. Hüpnoosist saab haisu ninna meedia ja Lydia Evers (kunagine patsient, kelle pärast Erik lubas enam mitte kunagi hüpnoosi praktiseerida), kes röövib Benjamini (Eriku ja ta naise Simone poja). Benjamini leidmine on väga ajakriitiline kuna poiss põeb haigust, mis ei lase ta verel hüübida- st, et väiksemgi kriimustus võib olla surmav. Samal ajal leidis Jonna Linna Evelyni üles ja paigutas ta turvakorterisse. Tuleb välja, et Josef Ek oli väiksest peale ebastabiilne ning armunud oma õesse. Kui õde ei tulnud talle seksuaalete teenetega vastu, lubas Josef kogu nende pere selle tõttu tappa. Erik ja Simone otsivad oma poega algselt tema tüdruksõbra Aida kaudu. Tüdruku kaudu tuleb välja, et Lydia Evers oli end Benjaminile tutvustanud ja öelnud, et tema on poisi õige ema.
naine, kes võttis koha tüdruku emana üle. Evelyn kiindus Väikesesse Tüdrukusse nii väga, et oli valmis Tate ja tüdruku heaks kõike tegema. Ettekäändena neid näha, käis naine Tate juures pilte ostmas. Sellega tegi naine perele mitu teenet, millest põhilist esialgu tema teenete allagi ei nimetaks. Nimelt pärast mitmeid läbielamisi mitmes Ameerika linnas leiutas Tate kinoraamatu, millest hakkas tema ja lapse elus uus periood. Evelyni teene siin oli mehe juures joonistuste ostmine- mehe käsi paranes ja ta tegi aina täpsemaid ja ilusamaid töid, mille müügiedukus oli tõenäolisem. Samas on Tate lugu hea näide sellest, et Ameerika on tõepoolest võimaluste maa. Just nii nagu Tate, olid oma koha ning rikkuse leidnud ka mustkunstnik Harry Houdini, maastootmise liini loonud Henry Ford ning oma varanduse mitmekordistanud J.P. Morgan. See, mis minu jaoks teoses põhiliselt välja paistis, oli selle ülesehitus
väga vihaseks & jooksis metsa. kaugemal metsas jäi ta magama. kuna ta polnud tagasi tulnud tunni möödudes, hakkasid villem & teised teda otsima. kui ta umbes 3 tunni pärast ärkas, kuulis ta ema hüüdmas: "ann kus sa oled! annu". ta arvas, et kuuleb viirastusi, kui äkki kuulis ta ka villemi häält. villem läks talle lähemale & karjus teistele ka, et leidis anni üles. hommikul oli ann teistelt kuulnud, et villem andis arturile peksa. õhtul läksid kõik ujuma, peale anni, villemi ja evelyni. kui teised 4 tunni möödudes tagasi tulid, ei olnud enam olegi nendega. mõne tunni pärast läksid ann & villem mereäärde vaatama. nad leidsid olegi riided, aga ei ainsatki hingelist. villem helistas politseisse & peale kõnet viis anni tagasi majja. ise läks aga randa tagasi. ann tülitses jussiga, et ta ei hooli üldse oma sõpradest. tal oli üldse kõigest kõrini & ta viskas kõik välja sealt, isegi rita. kõik hakkasid pakkima. kui villem tagasi tuli, olid kõik läinud juba
Surveavaldus, karistused Ameerika ühiskond oli 1900. aastate alguses täis rassismi, ksenofoobiat ja naiste allasurumist, mis pidurdas paljusid tegelasi täielikust elamisest. Seda väljendatakse kõige paremini tõrjutud inimeste, näiteks sisserändajate, mustanahaliste ja naiste kogemuste kaudu. Pärast madalate palkade eest kohutavatel tingimustel madalate töökohtade tegemist kurdab Tate, et see riik ei lase tal hingata. Ka Evelyni lämbuv korsett on üks näide. Kui Evelyn kohtub radikaalse anarhistist Emma Goldmaniga, eemaldab naine oma korseti nii otseses mõttes kui ka sümboolses. Täieliku elu takistusi võib kõige paremini näha Coalhousei ja Saara lühiajalises õnnes. Arvestades romaani sissejuhatust nendele tegelastele, tunduvad mõlemad hukule määratud lihtsalt seetõttu, et nad on mustad. Vaesunud Saara üritab oma vastsündinud last
"Üks asi oli ikka imelik: Timo ei teinud mind peaaegu märkamagi. Ka siis, kui sättisin end istuma otse tema ja Siimu vahele ning alustasin Siimuga mingit filmijuttu, ei teinud ta mu sealolekust väljagi, rääkis hoopis teisel pool oleva Olegiga autodest. Kui minul Siimuga jutt otsa sai ja väike piinlik vaikusehetk tekkis, ei teinud ta mitte midagi, et mu sealoleku aega pikendada, tõusis hoopis ise püsti ja läks Evelyni ning Kristeliga vestlema. Ma oleksin nagu noa rindu saanud. Aga äkki ta häbeneb, et mõni märkab tema tundeid minu vastu, sellepärast ei julgegi minuga juttu rääkida?" (A. Vallik, Kuidas elad, Ann?, lk 125). Nagu ka teostes, nii on ka reaalses elus teismeiga aeg, mil armutakse ja tekivad esimesed suhted. Siiski on surmaga lõppevad suhted haruldus, pigem lõppevad suhted erinevate huvide tekkimisel või tunnete kadumisel. Tihti kujutatakse oma kaaslast ideaalsemana, kui ta
annaabi.ee 
