1) Selgita mis on elupaik. Nimeta liike, kelle elupaik on suur, väike Elupaik on ala, kus valitsevad organismirühma eluks ja järglaste kasvatamiseks sobivad tingimused. Suur: Hunt, Rebane, Karu (metsas, soos, võsades) Väike: (Peatäi inimeste juustes), (toakärbes inimelamutes) 2) Võrdle looduse eluta ja eluosa tegurite mõju niidul kasvale ristikule kuusemetsas kasvale jänesekapsale? Jänesekapsas saab vähem päikest kui ristikule selle pärast päike ei lähe nii hästi puudevahelt läbi. Jänesekapsas ei saa nii palju vett ( sademed, jäävad puus kinni) kuid metsas on niiskem. Temperatuur on metsas soojem kuna tuul seal nii palju ei puhu 3) Mille alusel rühmitatakse taimi lühi- ja pikapäevataimedeks? Rühmitakse selle järgi kui palju valgus neil on vaja. Lühipäevataimedel saavad õitseda siis, kui päeva pikkus on lühem kui öö pikkus (umbes 12 tundi) (Nt: tubakas, sojauba) Pikapäevataimedel vajavad õitsemiseks üle 12 tun...
*niidul kasvavad valguselembelised taimsed,sest nad tahavad palju valgust *mullamutt,aga ei vaja valgust,sest tema silmad on taandarenguga. *hämaras ja videvikus tegutsevatel loomadel on arenenud väga suured silmad Päevase valgusperioodi pikkus mõjutab organismide elutegevust: Fotoperiodism-org. reaktsiooni ööpäevase valgus-ja pimedusperioodi muutus ( avaldus taimeriigis,ehituslikud ja talituslikud muutused,õite moodustamine) Vastavalt sellele eristatakse lühi-ja pikapäevataimed. Lühipäevataimed-riis,kanep,tubakas.Õied moodustuvad aint siis,kui päevavalguse periood ei üle 12h. Pikapäevataimed-vajavad õitsemiseks enam kui 12h.Sinna kuuluvad jänesekapsas,nisu-,odrasordid.Lisaks veel taimeliike,kuid mis ei sõltu päevapikkusest (võilill). Infra-ja ultravalguse toime: Soojuskiirgus- nim.osa maapinnale jõudnud valguskiirgusest needub objektides nind muundub pikalainelisemaks infravalguseks. *kõigusoojased loomad saavad end valguse käes soojendada-s
annaabi.ee 
