" R. Cholmondeley · ,,...emad peavad alati meeles, et lapse raamatukogus on alati nemad esimene raamat, mida loetakse ja viimane, mis kõrvale pannakse." C. Lennoz Redmond · ,,Mõni kord satub mulle ette paberitükk, millele Sa oled midagi kirjutanud. Nimekiri. Tänukiri. Ja Sina oled seal, selles toas. Oled alati." Pan Brown · ,,Ema, Sinu kaunis nägu jääb mulle igaveseks meelde. Ma ei unusta kunagi midagi, mida Sa oled mu heaks teinud." Savva Evangelia, 17-aastane · ,,Ka siis, kui olen väga vana, mäletan ikka veel neid kuldseid päevi, mille Sa mulle kinkisid." Pan Brown 15
eluolust, mainib esmakordselt trükisõnas nime Kalev (Kalliweh), aga Mülleriga võrreldes on need jutlused igavamad. Stahliga samaaegselt tegutses Lõuna-Eestis Joachim Rossihnius, kes oli mõnda aega õppinud teoloogiat ja pärit Saksamaalt, omandas kiiresti ja hästi eesti keele. Lõunaeestikeelse kirikukirjanduse aluste rajaja. Põhjaeestikeelseid käsikirjalisi tõlketekste arvestanud Rossihniuse käsiraamatul on kaks osa "Catechismus Herm D. Martin Lutheri" ja "Evangelia vnd Episteln". Mõlemad mehed panid aluse eesti kahele erinevale kirjakeelele, mille arenguid viis edasi raamatute jätkuv avaldamine kummaski keelemurdes. Piiskop J. Jhering, kes oli juba 1645. a kõnesse võtnud Piibligi tõlkimise, tähtsustades eriti kirikulaulude lauldavuse ning tema ülesandel tõlkisid pastorid Heinrich Göseken, Georg Salemann, Martin Giläus ja Reiner Brockmann kirikulaulud uuesti (lisaks uusi laule), juba arvestavas värsimõõdus
esmakordselt trükisõnas nime Kalev (Kalliweh), aga Mülleriga võrreldes on need jutlused igavamad. Stahliga samaaegselt tegutses Lõuna-Eestis Joachim Rossihnius, kes oli mõnda aega õppinud teoloogiat ja pärit Saksamaalt, omandas kiiresti ja hästi eesti keele. Lõunaeestikeelse kirikukirjanduse aluste rajaja. Põhjaeestikeelseid käsikirjalisi tõlketekste arvestanud Rossihniuse käsiraamatul on kaks osa "Catechismus Herm D. Martin Lutheri" ja "Evangelia vnd Episteln". Mõlemad mehed panid aluse eesti kahele erinevale kirjakeelele, mille arenguid viis edasi raamatute jätkuv avaldamine kummaski keelemurdes. Piiskop J. Jhering, kes oli juba 1645. a kõnesse võtnud Piibligi tõlkimise, tähtsustades eriti kirikulaulude lauldavuse ning tema ülesandel tõlkisid pastorid Heinrich Göseken, Georg Salemann, Martin Giläus ja Reiner Brockmann kirikulaulud uuesti (lisaks uusi laule), juba arvestavas
annaabi.ee 
