saavad töötaja tähelepanu objektiks. Kui nad selleks saavad, siis halvenevad töötajate ja nende ülemuste omavahelised suhted. Suhete halvenemine põhjustab omakorda edasist tervise halvenemist. 5.Tooteergonoomika. Üha sagedamini võtavad ergonomistid osa uute toodete väljatöötamisest, kus nende töö on eriti efektiivne. 6.Panganduse ergonoomika. Uuriti panga töötaja töökeskkonda. 7.Ergonoomika suurõnnetuste vältimisel. Olulist tähelepanu tuleb pöörata evakuatsiooniprobleemidele, tulekahjudetektoritele, häireolukorra automaatsele juhtimisele, terrorismivastastele abinõudele, mis on kõige keerukam, kuna raske on ette kujutada kõiki terroriakte. 8.Makroergonoomika. Mitu autorit käsitlesid makroergonoomika rakendusi linna sotsiotehnilise organisatsiooni parandamise võimaluste otsinguil. 9.Osalusergonoomika. Ehitustöö nõuab sageli suuri füüsilisi pingutusi. Sellele vaatamata on
korraldati konverents, kus täpsustati töös esinevaid puudusi ja nende vältimise võimalusi. Ergonoomika suurõnnetuste vältimisel Cipolla jt (1997) Palermost uurisid ohutuse suurendamist teatris. Ohutus teatrist oleneb paljudest teguritest, näiteks on mingi tõenäosusega võimalikud tulekahjud ja terroriaktid. Seetõttu on ka kontrollsüsteemide konstrueerimine keerukas. Olulist tähelepanu tuleb pöörata evakuatsiooniprobleemidele, tulekahjudetektoritele, häireolukorra automaatsele juhtimisele, terrorismivastastele abinõudele, mis on kõige keerukam, kuna raske on ette kujutada kõiki terroriakte. Ergonoomika majanduslikud aspektid Hendrick (1997) Englewoodist (Ameerika Ühendriigid) peatus majanduslikul kasul, mida annab ergonoomika uue toote väljatöötamisel. Kasu võib hinnata mitmeti: aktsiakapitali, müügi, tootlikkuse suurenemise ja õnnetusjuhtude vähenemise kaudu. Esimene neist võimalustest
annaabi.ee 
