Sügiseti, kui veesisene taimestik hääbub, kaovad ka taas fütoplanktoni erinevused järve lõunaosa ja muude järve osade vahel. Zooplankton: Zooplankton ehk loomne hõljum kujutab enesest tillukesi veidra välimusega mikroskoopilisi loomakesi, kes oma väikese kaalu tõttu alluvad lainete meelevallale ja hõljuvad veekihis. Eristatakse ainurakset ehk protozooplanktonit ja hulkrakset ehk metazooplankton. Tugevalt eutroofses Võrtsjärves domineerivad ainult eutroofsele veekogule iseloomulikud liigid. Oligo- mesotroofsete veekogude liigid on Võrtsjärve planktonist kas täiesti või peaaegu kadunud. -9- Arvukuselt on aasta ringi kõige rohkem väikesi keriloomi. Mida suurem on veekogu troofsus, seda rohkem on seal keriloomi (Oltra jt, 2001). Kuna keriloomad on kõige väiksemad zooplankterid, on nende biomass väike. Biomassi moodustavad suuremad zooplankterid vesikirbulised ja aerjalgsed
miksoskoopiliste veeorganismide, eriti aktiivsete filtraatorite elutegevust. Harilikult on Võrtsjärve vesi aastaringselt leeliselise reaktsiooniga (pH 7,18,9) ja suhteliselt rikas mineraalaintetest (üldaluselisus 170250 mg/l). Orgaanilisi aineid on keskmisel hulgal või üle selle (tavaliselt dikromaatne oksüdeeritavus 23-43 mg O2/l). Biogeensete ainete kontsentratsioon Võrtsjärve vees vastab tugevalt eutroofsele tasemele, olles ajuti ka hüpereutroofsel tasemel. Võrtsjärve vees on aastaringselt arvestataval hulgal hapniku (küllastumus üle 50%), vaid järve lõunaosas on talvel aegajalt hapnikupuudus, mis tingib nõidlikumate kalade liikumise talveks järve põhjaossa. Järve lõunaosa vees on talvel rohkesti ka süsihappegaasi ja jää all isegi metaani. Erakordsetel aastatel on järves kalu massiliselt surnud. 2 1
annaabi.ee 
