Jõevähk on vastavalt Berni konventsioonile, EL elupaiga direktiivile ja IUNC Punasele Raamatule kas ohustatud või ohualdis liik, mis näitab selle liigi kõrget looduskaitselist väärtust ning mitte ainult Eesti mastaabis. Jõevähil on tähtis osa veekogu ökosüsteemis. Arvukas vähi asurkond pidurdab veekogus taimestiku kasvu ja orgaanilise materjali settimist. Niikaua kui järves püsib elujõuline vähipopulatsioon, võivad vähid tõenäoliselt takistada või aeglustada eutrofeerumisprotsessi. Jõevähk on kõrgelt väärtustatud inimese toidulaual. Ta hinnatud harrastuspüügi objekt ja ka kasvatatav liik. Kuna jõevähi puhul on tegemist mitmeti väga tähtsa liigiga, on äärmiselt vajalik populatsioonide seisundi kohta ajakohase info omamiseks pideva seire teostamine. 20. sajandil on vähivarud oluliselt kahanenud vähikatku ja teiste kahjustavate tegurite tõttu. Jõevähk on tähtis liik lähtuvalt nii ökoloogilisest, looduskaitselisest kui majanduslikust aspektist.
välja. Eutrofeerumisega kaasnevad: * intensiivsed vetikate ja sinivetikate õitsengud, kusjuures mõned liigid eritavad inimestele ja loomadele ohtlikke toksiine; * üleliigse orgaanilise aine teke, mis vähendab vee läbipaistvust; * hapnikupuudus, mis tapab põhjaelustikku; * kalade ja teiste elusolendite surm; * kallaste kinnikasvamine. WWF ja tema partnerorganisatsioonid püüavad Läänemere eutrofeerumisprotsessi tasakaalu saada ja kutsuvad kõiki pesuvahenditootjaid üles vabatahtlikule fosfaatidest loobumisele. (www.bioneer.ee). 11 4. Rahvusvahelised kruiisilaevad toidavad vetikate õitsenguid Läänemerel Pilt2
annaabi.ee 
