igati vooluveekogude kvaliteeti. Ainult viies veekogu(mi)s on seisund hinnatud väga heaks. Heitvete reostav mõju on viimastel aastatel aina vähenenud. Põllumajandus mõjutab endiselt veekogude seisundit suurel määral. JÄRVEDE ÖKOLOOGILINE SEISUND 2/3 Eestis seiratud järvedest on heas seisundis. Peipsi ja Pihkva järve kvaliteet on kesine. Peipsi järve seisundit mõjutab rohkem toitainete sisaldus kui inimtegevus. Pihkva järves on fosforisisaldus tõusnud (järv eutrofeerub). Kuumalained ja eutrofeerumine võivad nendele kahele järvele mõjuda laastavalt (2010. aasta massiline kalade hukkumine). Võrtsjärve seisundit mõjutab peamiselt järve veetase. VEE HIND Vee hinnatõus on suutnud inimesi panna vett kasutama säästlikult. Mõningates kohtades ei vasta põhjavee kvaliteet joogivee nõuetele ning selle töötlemine tõstab tarbija jaoks vee hinda. SAASTETASUMÄÄRAD SAASTEAINETE HEITMISEL VEEKESKKONDA
Merepõhja katab liiv, lahe kesk- ja idaosas aleuriit ja peliit. Matsalu laht on kitsalt maismaasse tungiv Väinamere osa. Lahe välisosa on mere mõju all nii vee soolasus kui ka toitainete sisaldus on sarnane Väinamerega. Lahe idaosassa toovad oma ja arvukate lisajõgede veed Kasari ja Rannamõisa jõgi. Kuna mõlemad jõed läbivad intensiivse põllumajandusega alasid, on vete toitainete sisaldus suur. See on aga pannud veetaimestiku intensiivselt kasvama, mistõttu lahe idaosa eutrofeerub (Miilmets, 1981). Matsalu laht on Eesti rannikumere üks taimestikurikkamaid piirkondi. Taimestiku rohkuse tingivad siin mitmed ökoloogilised tegurid, eelkõige suhteliselt head valgustingimused, sest laht on madalaveeline, enamus lahest on madalam kui 3 meetrit. Põhjataimestikust on ida poolsemas lahe osas leitud üksikid agariku eksemplare, leidub ka rohevetikat, karedat mändvetikat ning sinivetikate kolooniaid. Siin seal kinnitub põhjale kaelus-penikeelt, mis
Frondid võivad olla permanentsed (Antarktiline divergents), kuid võivad olla ka efemeersed –mõne meetrise ulatusega. Äikesevihm veesegunemine. Avamere ja rannikumere kontrastid *Rannikukeskkondade seotus maismaa ja merepõhjaga Assuani pais – rammusad setted on seal kinni, rikastas enne ka Vahemerd, nüüd sardiine sealt enam püüda ei saa. Elbe ja Reini jõed kannavad tohutult heitvett – mereproduktsioon on mitmekordistunud rannikumeri eutrofeerub. *Toitainete dünaamika ranniku ökosüsteemis Limiteeriv faktor on magevees P ja merevees N v.a. Läänemeres!!!! 1 Erosioon, kõdunemine, antropogeenne eutrofikatsioon, osooni langemine. Eutrofikatsioon toimib juba – muudab rannikumere toiduvõrku. Merre nitraadid sademetena, inimtegevus – nn väljastpoolt süsteemi lisanduv toitainete hulk +
annaabi.ee 
