A. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib ve B. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib vedelfaa C. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib tar D. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib tardfaas Score: 5/5 3. Tegemist on (Pb+Sb) eutektse sulamiga. Millise muutuse taga mitmefaasilise struktuuriga on tegemist? Student Response A. eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefaasil B. eutektoidmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefa C. Eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on ühefaasili D. Eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kolmefaas Score: 5/5 4. Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse taga mitmefaasilise struktuuriga on tegemist ning millised on faasi Student Response A
üheaegsel väljakristalliseerumisel D. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist elementide erinevatel kristalliseerumistemperatuuridel Score: 5/5 3. Tegemist on (Pb+Sb) eutektse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist? Student Response Feedback A. eutektmuutuse (L>E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga B. Eutektmuutuse (L>E(Pb+Sb) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga C. Eutektmuutuse (L>E(Pb+Sb) ja tegemist on kolmefaasilise struktuuriga D. eutektoidmuutuse (L>E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga Score: 5/5 4. Tegemist on FeC eutektoidse sulamiga
d. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide erinevatel rekristalliseerumistel Score: 5/5 Küsimus 3 (5 points) Tegemist on (Pb+Sb) eutektse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga b. eutektoidmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga c. Eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga d. Eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kolmefaasilise struktuuriga
C. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide üheaegsel rekristalliseerumisel D. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide erinevatel rekristalliseerumistel Score: 5/5 3. Tegemist on (Pb+Sb) eutektse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist? Student Response A. eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga B. eutektoidmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga C. Eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga Student Response D. Eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kolmefaasilise struktuuriga Score: 5/5 4. Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja
rekristalliseerumisel D. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide erinevatel rekristalliseerumistel Score: 5/5 3. Tegemist on (Pb+Sb) eutektse sulamiga. Millise muutuse struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist? Student Response A. eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on Student Response B. eutektoidmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga C. Eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga D. Eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kolmefaasilise struktuuriga Score: 5/5 4. Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse
elementide üheaegsel rekristalliseerumisel D. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide erinevatel rekristalliseerumistel Score: 5/5 3. Tegemist on (Pb+Sb) eutektse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist? Student Response A. eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga B. eutektoidmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga C. Eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga D. Eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kolmefaasilise struktuuriga Score: 5/5 4. Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud
aega nõudvamaks. Sulami kasutusalaks on puurid ja lõikeriistad. 3. Lõiketöödeldavus on väga halb (antud pseudosulam ei ole lõiketöödeldav), kuna keemiline element muudab materjali hapraks ja kõvaks. Kasutusalaks on näiteks lõiketerad terase töötlemiseks. 23 : 4,00 4,00 Tegemist on (87% Pb + 13% Sb) eutektse sulamiga (liugelaagri materjal - babiit). Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist? : 1. eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga 2. eutektoidmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga 3. eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga 4. eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kolmefaasilise struktuuriga 24 : 4,00 4,00 Eutektoidkoostisega Fe-C sulam (teras süsinikusisaldusega 0,8%). Kuidas nimetatakse eutektoidi Fe-C sulameis ja milline on selle faasiline koostis? Suurema suurendusega:
tähistus.....sulamismuutuse skeem? C;L-(1147)Le;Le=A+T(kuni 727);Le=F+T(alla 727) 5)Milles seisneb
martensiitmuutus?A->Fe(C)=M(C=0,8%);K12->K8 on vaja kiirelt jahutada
6)Alaeutektoidmalm,tardlahuseosad,nende tekkimistüüp?Alaeutektmalmid: 2,14%
kahe erineva faasi m erinevatel rekristall Score: 1,5/1,5 2. Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse taga tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist ning millised Student Response A. eutektmuutuse (L-> faasideks on A ja T B. eutektoidmuutuse ( ning faasideks on F C. eutektoidmuutuse ( faasiks on T D. eutektoidmuutuse (
kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide erinevatel rekristalliseerumistel Score: 2/2 Küsimus 2 (2 points) Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist ning millised on faasid? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. eutektmuutuse (L->E(A+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on A ja T b. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on F ja T c. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga ning faasiks on T
4.Eutektikumi tähistus.....sulamismuutuse skeem? C;L-
(1147)Le;Le=A+T(kuni 727);Le=F+T(alla 727)
5.Milles seisneb martensiitmuutus?A-
>Fe(C)=M(Cmax=Lähtefaasi A C-sisaldusega);K12->K8 on vaja
kiirelt jahutada
6.Alaeutektoidmalm,tardlahuseosad,nende tekkimistüüp?
Alaeutektmalmid: 2,14%
Struktuuri peenendamiseks või ka üleeutektse sulami struktuuri asemel eeleutektse struktuuriga sulami saamiseks lisatakse vedelmetalli väikeses koguses (ca 0,01%) naatriumi. Sellist töötlust nimetatakse modifitseerimiseks. [11] 11 Modifitseerimise tulemusena saadakse peeneteraline üleeutektsulameile omane haprate ränikristallideta struktuur. [11] Modifitseerimine alandab ka eutektmuutuse temperatuuri, mis on Al-Si faasidiagrammil näidatud punktiiriga. [11] Al-Cu Põhiline eelis on hea kuumustugevus ning lõiketöödeldavus. Puuduseks on halb valatavus ja halb korrosioonikindlus. Kasutatakse niisuguste detailide valmistamiseks, mis on ette nähtud tööks temperatuuril kuni 350 °C (nt. sidurikarterid). [11] Al-Mg - magnaaliumid Väikese tiheduse, suure tugevuse ja plastsusega, hea keevitatavuse, lõiketöödeldavuse ning korrosioonikindlusega. [11]
kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide üheaegsel rekristalliseerumisel D. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide erinevatel rekristalliseerumistel Score: 1,5/1,5 2. Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist ning millised on faasid? Student Response A. eutektmuutuse (L->E(A+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on A ja T B. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on F ja T C. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga ning faasiks on T D. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on Fe ja C Score: 1,5/1,5 3. Mis on keemiline ühend?
rekristalliseerumisel D. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide erinevatel rekristalliseerumistel Score: 1,5/1,5 2. Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist Student Response A. eutektmuutuse (L->E(A+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on A ja T B. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on F ja T C. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga ning faasiks on T D. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on Fe ja C
A. eutektoidmuutuse (A>E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on F ja T B. eutektoidmuutuse (A>E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on Fe ja C C. eutektoidmuutuse (A>E(F+T) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga ning faasiks on T D. eutektmuutuse (L>E(A+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on A ja T Score: 1,5/1,5 3. Mis on keemiline ühend? Student Response Feedback A. keemiline ühend moodustub kahe komponendi vahel ja tekib komponentide kristallivõredest erinev kristallivõre, kus elementide aatomid on paigutunud korrapäraselt
Kristalliseerumine algab vedelfaasist -ferriidi eraldumisega. See faas kaob struktuurist temperatuuril 1495 °C peritektmuutuse käigus: F H+L B- A J. Teraste struktuur ja omadused on määratud eelkõige muutusega madalamatel temperatuuridel, seetõttu on peritektmuutus vähemoluline. ( ülemine nurk) 2. Eutektne tasakaal. Toimub temperatuuril 1147 °C. Temperatuuri langedes vedelfaas L koostisega, mis vastab punktile C (C-sisaldus 4,13%), tardub eutektmuutuse tulemusena austeniidi ja tsementiidi seguks- ledeburiidiks (Le). L - Le (A+T). (keskmine osa) 3. Eutektoidne tasakaal. Toimub temperatuuril 727 °C. Eutektoidmuutuse tulemusena laguneb austeniit ferriidi ja tsementiidi seguks- perliidiks (eutektoid). Austeniidi lagunemisel tekkivat struktuuri mõjutab oluliselt allajahutusaste. Seega on võimalik terase omadusi mõjutada jahutamiskiirusega. Austeniidi lagunemine jahutamisel või selle teke kuumutamisel on terase termotöötluse (TT) alus
rekristalliseerumistel Score: 1,5/1,5 2. Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist ning millised on faasid? Student Response Value Correct Answer A. eutektmuutuse (L->E(A+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on A ja T B. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on 100% kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on F ja T C. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga ning faasiks on T Student Response Value Correct
- Ferriitperliitmalm, mille struktuuris on ferriit ja perliit ning grafiidiosakesed. Niisugune struktuur on väga sagedane hallmalmi puhul. Malmide saamine ja omadused Grafiidi teket soodustab aeglane jahutamine ja lisanditest eelkõige räni. Süsteemis Fe-Si-C toimuvad järgnevad muutused (teatud temperatuurivahemikus): - peritektmuutus (L+F→ A), - eutektmuutus (L→A+G), - eutektoidmuutus (A→F+G) Mida rohkem on Si, seda laiem on eutektmuutuse vahemik. Valgemalm on väga kõva ja habras, hallmalmi kõvadus on tunduvalt väiksem, kuid liblegrafiidi tõttu on ta samuti habras. Tempermalmil ja keragrafiitmalmil on teatav sitkus. Mida väiksemad on grafiidiosakesed, seda paremad on mehaanilised omadused. Tugevusnäitajate tõus ei põhjusta kõvaduse olulist suurenemist (sõltub metalsest põhimassist) ja võib isegi parandada malmi sitkust. Malmi kõvadus sõltub eelkõige metalse põhimassi struktuurist: ferriitne 100..
süsinikuni. Joonis 3. Fe-Fe3C faasidiagramm (a) ja sulamite struktuuriosad toatemperatuuril (b) Jättes kõrvale väheolulise kõrgtemperatuurse ferriidi ala, on süsteemis Fe-Fe3C kaks olulist muutust: 1. Eutektmuutus – temperatuuril 1147°C on samaaegselt vedelfaas (L), austeniit (A) ja tsementiit (T). Temperatuuri langedes vedelfaas, mille koostis vastab punktile C (4,3%), tardub eutektmuutuse L è A + T tulemusena austeniidi ja tsemendi seguks – eutektikumiks, mida nimetatakse ledeburiidiks (Le). 6 2. Eutektoidmuutus – temperatuuril 727°C on samaaegselt A, F ja T. Temperatuuri langedes austeniit, mille koostis vastab punktile S (0,8 % C), langeb eutektoidmuutuse A è F + T tulemusena ferriidi ja tsemendi segudeks – eutektoideks, mida nimetatakse perliidiks (P). 6. Malmi tootmine
See võib olla põhjustatud polümorfsetest muutustest või tardfaasi lagunemisest. Tardolekus faasimuutustel tekivad uu(t)e faasi(de) kristallisatsioonikeskmed, millele järgneb nende kasv. Faasimuutused üldiselt sulameis (sisu, skeem) a)Eutektmuutus (LA+B) on vedelfaasi kristalliseerumine konstantsel ja võimalikest sulamitest kõige madalamal kristalliseerumis temperatuuril, lähtefaasiks on alati vedelfaas (joonis 1.40a, lk 38 joonisel punkt E näitab eutektmuutuse kohta.) LA+B seletus: sulamit, mis kristalliseerub eutektmuutuse korral ühel ajal kaheks faasiks (antud juhul tardlahusteks A ja B) nim eutektseks. b)Eutektoidmuutus (+) on sarnane eutektmuutusega, kuid lähtefaasiks on alati tardfaas. Eutektoidmuutus on tardfaasi ümberkristalliseerumine konstantsel ja võimalikest tardlahustest kõige madalamal ümberkristalliseerumis temperatuuril. Eutektoidmuutus saab
annaabi.ee 
