See kajastub Jumala kümnes käsus. See, mida ei ole inimene endale ise andnud, ei tohiks ka ise ära võtta. Igal inimesel on ainult üks võimalus eluks ja selle lõppemise puudub võimalus selle tagasi saamiseks. Veel ühe halva küljena võib välja tuua selle, et kuigi eutanaasia puhul on osaliselt tegemist hea asjaga, võib ka seal hakata vohama kuritegevus. Pole raske dokumentidest teha võltsinguid ja see läbi kedagi surma suhu saata. Kuigi eutanaasial on nii halbu kui ka häid külgi, siis usun, et igal inimesel peaks olema õigus oma elu üle ise otsustada ja soovi korral halastusurma surra. Seega arvan, et see on minu jaoks üks punktidest, mis vajaks Eesti seadusandluses muutmist, kuid kindlasti peaks riik säilitama kontrolli selle üle.
rakendata elu pikendavaid meditsiinilisi abinõusid. Alates 1970test aastatest on hakatud sedalaadi lähenemist üha enam hakatud nimetama passiivseks või kaudseks eutanaasiaks, mis eristub aktiivsest või otsesest eutanaasiast, mille korral kutsutakse surm esile arstliku tegevuse tulemusena Niisiis tuleb mõnikord eutanaasia mõiste tõlgendamisel olla päris hoolikas, sest erinevates kontekstides võib tema tähendus olla üksjagu erinev. Käesolevas tsiviliseeritud maailmas on aktiivsel eutanaasial kaks kardinaalset seisundit. Ühelt poolt on eutanaasiavastaste üheks põhiargumendiks see, et inimelu on püha ja kellelgi ei ole õigust seda ära võtta. Seda seisukohta püüavad ka kindlustada paljud religioonid ja eriti nendes riikides, kus riigi juhtimise eesotsas seisab religioon. Teisalt rõhuvad eutanaasia pooldajad sellele, et kui inimesel on surmav haigus ja ta piinleb valudes, oleks inimlik aidata seda inimest "vaikselt ja valutult surra". 1990
annaabi.ee 
