Eusotsiaalsed organismid elavad suurte nn peredena, kus sigimisvõimetud töölised pühendavad kogu oma elu ühe või mitme sigimisvõimelise suguemase eest hoolitsemisele ja tema järglaste kasvatamisele. Kes on Eusotsiaalsed organismid ? Eusotsiaalsust esineb putukatest kiletiivalistel (sipelgad, mesilased, herilased); termiitidel; mõnel lehetäiliigil. Eusotsiaalsete putukate iseärasused Iseloomulikumad ühisjooned, mis eristavad eusotsiaalseid putukaid teistest: ühist hoolitsemist ema järglaskonna eest; sigimisvõimetute "kastide" esinemist; põlvkondade ajalist kattumist. Eusotsiaalsuse põhjused Emapoolne manipuleerimine Haplodiploidsus kui eusotsiaalsuse geneetiline eeldus Eusotsiaalsuse ökoloogilised eeldused Eusotsiaalsus kui looduses laialt levinud nähtus Kuigi esimesena paelusid eusotsiaalsuse uurijate tähelepanu ühiselulised putukad, on
pärinev kromosoomikomplekt, seevastu emastel (nii kuningannal kui ka töölistel) on kõiki kromosoome kaks komplekti, millest üks on saadud emalt, teine isalt (nii nagu inimestelgi). Sellist omapärast pärandumissüsteemi kiletiivalistel putukatel kutsutakse haplodiploidsuseks. Samas tuleb tõdeda, et kuigi haplodiploidsus on ilmselt väga oluline tegur eusotsiaalsuse kujunemiseks (mis seletab, miks enamik eusotsiaalseid liike kuulub just kiletiivaliste seltsi), kuid see siiski pole ainumäärav: Nt termiidid on tavalised diploidse kromosoomigarnituuriga organismid, kuid ka neil on komplitseeritud eusotsiaalne ühiskond, mis sarnaneb sipelgate omale. • eusotsiaalsust esineb isegi imetajail (kes samuti on diploidsed): aafrika paljastuhnurite (paremal) maa-alune koloonia on sama komplitseeritud nagu ühiselulistel putukatel
annaabi.ee 
