Suur osa Schumanni loomingus on programmilisel muusikal. Ta laiendas sümfooniaorkestri kõlavõimalusi ja armastas ebatavalisi rütmimustreid. 6. 1834. a. lõi Schumann Davidsbündlerite liidu Taaveti vennaskonna. Schumann lõi selle rühmituse oma fantaasiates.Sinna kuulusid ühise mõtteviisiga noored muusikud ja kirjanikud. Tema reaalsed ning ka väljamõeldud sõbrad. Nt. Chopin, Liszt, Berlioz, Paganini jt. Ise varjus ta pseudonüümide taha. (7.) Ta esines seal kahe isikuna. Eusebiuse ja Florestanina. Eusebius oli lüüriline ning Florestan oli impulsiivne ja kirglik isiksus. 8. Schuberti vaimne tervis halvenes järjest. Ta kartis tegelikkuse raskusi ja lõi omaette fantastiliste unistuste maailma. Võib arvata, et Schumanni puhul oli tegemist lõhestunud isiksusega, mida näitab ka esinemine kahel kujul Taaveti vennaskonnas. Samuti oli Scumann teinud enesetapukatse ning oma viimased elupäevad veetis ta vaimuhaiglas
harjumuspärasega – ei soosi abielu, ega laste sündimisi, omandi soetamist, muudab inimese eluharjumusi, tehes seda nii, et need, kes selle eluvormi valivad, teenivad armastuse abil vaid Jumalat – elavad kehadega maa peal, ent hinged on salapärasel moel taevasse tõusnud. Täiusliku kristliku elu vorm. Selle kõrval eksisteerib tavalisemat laadi kristlik eluvorm, mis ei heida kõrvale kõike seda, mida täiusliku elu vorm. Aga kristlase ja kristliku kiriku jaoks on Eusebiuse sõnul mõlemad vormid olulised. Ta ei maini seda, et kui palju siis neid on, kes seda täiuslikku elu elavad. Saab teha järelduse, et 4. sajandi alguseks on suure kristliku krooniku jaoks askeetlik kristlik elu midagi, mis ei ole dekadentlik ega allakäinud, vaid on täiesti auväärne ning kuulub kristliku olemuse hulka. Kui vaadata tagasi varasematesse sajanditesse, siis näha, et 4. sajandi alguses jõutaksegi osaduskonnas toimivasse munkluse vormi