Teel tuli neile ette lai jõgi, kus jõeületajaid oli aitamas kentaur Nessos. Herakles läks ise ees ning lasi Nessosel oma naise üle tuua. Kui metsik hobumees tahtis Deianeira ära vägistada, pistis naine karjuma, mille peale Herakles otsemaid kentauri suunas vibunoole lennutas. Enne surma jõudis kentaur öelda veel Deianeirale, et tema veri aitab tal kindlustada Heraklese armastuse. Deianeira varus endale kaks tilka kentauri verd... Eurytos. Iphitos. Omphale. Heraklese apoteoos. Ühel rännakul sattus Herakles kuningas Eurytose linna Oichaliasse. Linnas toimus parajasti vibulaskmisevõistlus, mille võitja pidi endale naiseks saama kuninga imekauni tütre Iole. Olgu öeldud, et Eurytos õpetas Heraklese lapsepõlves vibul laskma. Kuigi Heraklese enda naine ootas kodus, otsustas ta siiski osa võtta, rohkem isegi huvi pärast. Herakles selle võitluse ka loomulikult võitis, kuid Eurytose pojad keeldusid talle oma õde
Herakles vallutas linna, tappis kuninga ja andis neiu oma sõbrala, Salamiselt pärit Telamonile. Herakles oli see mees, kes oli päästnud ka Prometheuse sealt kalju küljest (müüdist Prometheus ja Io). Veel tegi ta selliseid asju, et tappis hoolimatult käsivarretõukega noormehe, kes enne peolauda asumist talle teenistusvalmilt vett kätele kallas. Kuna tegu oli õnnetusega, siis poisi isa andis selle teo andeks. Veelgi inetum oli hea sõbra tapmine, sest tolle isa, kuningas Eurytos, oli teda solvanud. Selle eest karistas Heraklest Zeus. Saatis ta Lüüdiasse kuninganna Omphale orjaks, kuhu kangelane pidi jääma ühtede allikate kohaselt 1ks aastaks, teiste kohaselt 3ks aastaks. Karistuseks pidi ta seal naiste rõivaid kandma. Kõige rohkem iseloomustab vägilast üks müüt, milles kirjeldatakse vägilase visiiti Admetosele. Herakles oli parajasti teel Diomedese inimsööjate märade juurde, et sooritada üht oma kaheteistkümnest vägiteost
annaabi.ee 
