Ta jätkas Torretto juhendamisel oma arengut umbes kaks aastat. Vana meister pöördus tagasi Veneetsiasse, kus ta peagi suri, kuid kuna ta oli oma õpilasest rääkinud väga häid sõnu Falierile, otsustas too noore kunstniku viia Veneetsiasse. Seal pandi ta Torreto õepoja juhtimise alla, kuhu ta jäi aastaks, õppides äärmise püüdlikkusega. Peale seda alustas ta oma enda tööd ning sai oma patroonilt, Fallierilt, tellimuse Orpeheuse ja Eurydike loomiseks. Esimene kuju on Eurydikest leekides ja suitsus, kus ta on lahkumas põrgust ning ta sai selle valmis oma 16 eluaasta lõpus Tema sõbrad ja patroon hindasid seda tööd väga kõrgelt ning teda peeti olevat valmis avalikkuse ette tulemiseks. Paari lahke munga tõttu, sai ta oma esimese töökoja, milleks oli ühe kloostri tühi kong. Selles töötas ta ligi neli aastat suurima püsivuse ja tootlikkusega. Samuti osales ta regulaarselt akadeemias, kus ta sai mitmeid auhindu. Kuid ta toetus pigem looduse uurimisele ja
Kui Orpheus sellest teada sai, hakkas ta väga kurbe laule laulma ning ihkas Eurydiket tagasi maa peale. Ta mõtles, et peaks minema allilma ja paluma sealsetel jumalatel Eurydike tagasi inimeste hulka lasta. Ja nii ta tegigi kõik takistused, mis teel allilma tulid, suutis Orpheus vältida enda lauluga. Ka näiteks kolmepealine koletis andis armu ja surnute vedaja Charon ei visanud Orpheust paadist välja. Jõudnud jumalateni, laulis ta kurva laulu Eurydikest ning soovist teda tagasi saada. Jumalad nõustusid ja ütlesid, et Eurydike järgneb Orpheusele varjuna kuni nad maa peale tagasi jõuavad, tingimusel kui Orpheus tagasi ei vaata. Orpheus nõustus sellega, ning mees hakkas minema, vari tema kannul. Kuid kuna varjul samme pole kuulda, hakkas Orpheus kahtlema, et kas Eurydike ikka kannul on ning ta vaatas tagasi ja Eurydike kadus ta silmist. Orpheuse kurbus oli meeletu. Ta naases tagasi maa peale ning
mao käest hammustada ja sai surma. Kui Orpheus sellest teada sai, hakkas ta väga kurbe laule laulma ning ihkas Eurydiket tagasi maa peale. Ta mõtles, et peaks minema allilma ja paluma sealsetel jumalatel Eurydike tagasi inimeste hulka lasta. Ja nii ta tegigi kõik takistused, mis teel allilma tulid, suutis Orpheus vältida enda lauluga. Ka näiteks kolmepealine koletis andis armu ja surnute vedaja Charon ei visanud Orpheust paadist välja. Jõudnud jumalateni, laulis ta kurva laulu Eurydikest ning soovist teda tagasi saada. Jumalad nõustusid ja ütlesid, et Eurydike järgneb Orpheusele varjuna kuni nad maa peale tagasi jõuavad, tingimusel kui Orpheus tagasi ei vaata. Orpheus nõustus sellega, ning mees hakkas minema, vari tema kannul. Kuid kuna varjul samme pole kuulda, hakkas Orpheus kahtlema, et kas Eurydike ikka kannul on ning ta vaatas tagasi ja Eurydike kadus ta silmist. Orpheuse kurbus oli meeletu
annaabi.ee 
