Pärast viiekuulist pausi avati tunnel taas täielikult 10. veebruaril 2009. Tulekahjuga seoses vähenes sõidukite hulk eelmise aasta neljandas kvartalis 40% võrreldes 2007. aastaga. Üldiselt iseloomustas 2008. aastat reisijate langus. Veo- ja sõiduautode hulk vähenes 11%, reisibusside hulk vähenes 15% ja kaubarongide nõudlus 4% võrreldes aastaga 2007. Samas kui reisirongi kasutanud inimeste hulk kasvas 10%, millega ületati 9 miljoni reisija piir. Eurotunnelit loetakse kõige keskkonnasõbralikumaks viisiks, kuidas läbida La Manche väina. 2008. aastal vähendas tunnel õhkupaiskunud kasvuhoonegaaside hulka kahekordselt. Samuti plaanivad nad ehitada kolm tuuleparki Prantsusmaa poolele ning vähendada energia ja vee tarbimist, samuti suurendada prügi taaskasutust. Selle kõige tõttu ulatuvad tunneli hooldamiskulud üle 300 miljoni euro aastas.
Peale selle rahuldaks kohalik terminal peale valmimist kogu Eesti turu vajaduse. Seoses ühiste projektidega on juba soomlaste ajud tööle pandud ja välja käidud üks viimaseaja kõige utoopilisem idee. Tallsingi tunnel. Tunnel mis peaks siis Soome lahe alt ühendama Helsingi ja Tallinna liikluse. Hind rahalises mõttes sellisel projektil oleks muidugi kosmiline umbes kuni 2 Eesti riigi aasta eelarvet ja kui võtta õppust Prantsusmaad ja Inglismaad ühendatavat Eurotunnelit siis ega seagi selle tunneli ehitus kulude tasuvus on kirjutatud väga kaugesse tulevikku. Mõte iseenesest on ju suurepärane, kujutan ette, kus see lahendus annaks juurde kaupade ja inimeste liikumis kiirusele ja mugavusele Soome ja Eesti vahel. Olla jälle muidugi üks transiitmaa on kindlasti majanduslikult kasulik, kuigi ega see ei loo meie Eestile suurt lisandväärtust. Nii et tundub, et me oma logistiliste ja majanduslike ideede ja projektidega päris
annaabi.ee 
