Termotöödeldavuse järgi liigitatakse alumiiniumi sulamid termotöödeldavateks ja mitte termotöödeldavateks metallideks. Termotöötlemisel rakendatakse karastamist, mille läbi suurendatakse metalli plastsust, vanandamist, mis annab metallile suurema tugevuse ning lõõmutamist, mille eesmärgiks on struktuuri ühtlustamine ja kalestumise kõrvaldamine. [3] Alumiiniumi ja tema sulamite tähistamisel eurostandardite järgi kasutatakse järgnevaid tähistusi. EN-AW deformeeritavate sulamite korral ning EN-AC valusulamite korral. [3] Sellele lisatakse veel põhikomponendi ehk alumiiniumi tähis Al keemiline sümbol ning põhilisandite keemiliste elementide sümbolid ning nende keskmine sisaldus. Duralumiiniumi tähis on näiteks EN AW-AlCu4Mg1 ning silumiinil EN AC-AlSi11. Samuti antakse ka igale sulamile seerianumber. [3] Deformeeritavad sulamid [3]: 1000 puhas Al
aparaatide ja torustike katmisel. Plii selleks ei sobi, sest moodustab toksilised ained. Joodised Metallide markeerimine Eri riikides on metallide margitähistus erinev, markeerimissüsteem on määratletud vastava riigisisesestandardiga (näit. Venemaal GOST, Saksamaal DIN, Rootsis SS, Soomes SFS). Ent nüüd on olemas ka rahvusvahelised eurostandardid (EN),mis kehtivad kõigis Euroopa Liidu riikides ja laiemaltki. Eurostandardite hulk suureneb jõudsalt ja neid kehtestatakse järjepidevalt riikide (rahvuslike) standarditena. Nõnda toimitakse ka Eestis, sh. metallide markeerimist sätestavate eurostandarditega. Metalsete materjalide (teras, malm, mitteraudmetallid ja mitterauasulamid) Euroopa markeerimissüsteemi järgi, mis suures osas põhineb Saksa DIN standarditel, kasutatakse kahte tähistust: - materjali margitähist, -materjali tunnusnumbrit. Teraste margitähistus
sisaldavad 10…13% Si, need on eutektkoostisele ligilähedased sulamid. Reeglina on eutektstruktuur jämedateraline, tehes sulami hapraks. Al-Mg-sulamid – magnaaliumid on väikese tiheduse, suure tugevuse ja plastsusega, hea keevitatavuse, lõiketöödeldavuse ning korrosioonikindlusega. Ent nad on halvasti valatavad, halva soojusjuhtivuse ja madala kuumustugevusega (lubatav töötemperatuur kuni 100 oC). Tähistus Alumiiniumi ja alumiiniumisulamite markeerimisel Eurostandardite järgi kasutatakse kahte tähist: 1) margitähist (see määrab keemilise koostise), mis koosneb tähttähistest: EN-AW-… deformeeritavate sulamite korral, EN-AC-… valusulamite korral, millele järgnevad põhikomponendi – alumiiniumi keemiline sümbol Al ning põhilisandite keemiliste elementide sümbolid ning nende keskmist sisaldust (reeglina täisarv protsentides) näitavad arvud, nt. EN-AW-AlCu4Mg1; 2) tunnusnumbrit:
Valgemalm saadakse vedela malmi kiiremal jahtumisel valuvormis (õhukeseseinalised valandid, metallvormid) 2. Hallid malmid on tumedama murdepinnaga, kus kogu süsinik või enamik sellest on vabas olekus grafiidina. 1.1 Hallid malmid Hallid malmid markeeritakse liigi ja põhiliselt tõmbetugevuse järgi. Liigituse aluseks on malmvalandi tootmisviisile vastav grafiidiosakeste kuju. Eurostandardite EN järgi on malmide üldtähis GJ. Saksa DIN malmide ja kõigi valatud metalsete materjalide üldtähis on G, mis on margis esimene täht. Vene ГОСТ malmidel on üldtähiseks Ч (Чугун), Soome SFS malmidel GR. Liblegrafiitmalmil (hallmalm) on libleja kujuga grafiidi osakesed (lamellgrafiit). Valandid saadakse tavalise valamise teel põhliselt muldvormidesse. Vastavalt Eurostandardile EN 1561 on liblegrafiitmalmide margitähis GJL, tähise järel näidatakse
kristallid pehmes metalses põhi-massis, mis tagab analoogselt laagripronksidele hea sissetöötavuse ja kulumiskindluse ning väikese hõõrdeteguri. 1.1.8. Metallide markeerimine Eri riikides on metallide margitähistus erinev, markeerimissüsteem on määratletud vastava riigisisese standardiga (näit. Venemaal GOST, Saksamaal DIN, Rootsis SS, Soomes SFS). Ent nüüd on olemas ka rahvusvahelised eurostandardid (EN), mis kehtivad kõigis Euroopa Liidu riikides ja laiemaltki. Eurostandardite hulk suureneb jõudsalt ja neid kehtestatakse järjepidevalt riikide (rahvuslike) standarditena. Nõnda toimitakse ka Eestis, sh. metallide markeerimist sätestavate eurostandarditega. Metalsete materjalide (teras, malm, mitteraudmetallid ja mitterauasulamid) Euroopa markeerimis- süsteemi järgi, mis suures osas põhineb Saksa DIN-standarditel, kasutatakse kahte tähistust: - materjali margitähist, - materjali tunnusnumbrit. Teraste margitähistus
markeerimissüsteem on määratletud vastava riigi- - täht X, sisese standardiga (näit. Venemaal GOST, Saksa- - C-sisaldus x 100 näitav arv, maal DIN, Rootsis SS, Soomes SFS). Ent nüüd on - legeerivate elementide keemilised sümbolid olemas ka rahvusvahelised eurostandardid (EN), sisalduse alanemise järjekorras, mis kehtivad kõigis Euroopa Liidu riikides ja laie- - legeerivate elementide sisaldust näitavad maltki. Eurostandardite hulk suureneb jõudsalt ja numbrid; neid kehtestatakse järjepidevalt riikide (rahvuslike) näit. X12CrNi18-10 (0,12% C, 18% Cr, 10% Ni) standarditena. Nõnda toimitakse ka Eestis, sh. Teraste tunnusnumbrite süsteem põhineb metallide markeerimist sätestavate eurostandardi- Saksa DIN-standardist pärit tunnusnumbrite süs- tega. teemil. Tunnusnumber on kuni 7-positsiooniline:
annaabi.ee 
