Venemaaga olid skandaalid mis murendasid inimeste usaldust ja tekitasid poliitilises süsteemis kahtlusi. Kas häkkimine tõesti aset leidis ei oma isegi tähtsust, sest valijaid ja meediapilti mõjutas see igal juhul. Sama vandenõuteooriaid ja kartusi on üles näidatud ka euroopas. On kardetud - ja ka põhjusega, et Venemaa kasutab erinevaid meetmeid, sealhulgas kõrgtehnoloogilisi IT vahendeid, et murendada Euroopa ühtsust, tõstes esile „tüliõunu“ ning suurendada elanikkonnas euroskeptilisi meeleolusid. Kõige markantsem näide oleks siinkohal Brexit. Kas venemaa mängis Brexitis olulist rolli, on raske tõendada, kuid kahtlemata vähendas see EL-i suurust, võimsust ning tekitas kahtlusi selle edasises käekäigus. Brittide väljaastumine on olnud tõsine murekoht ning paljud kartsid selle järel ka teiste liikmete väljaastumist. Tänaseks näeme, et siiani pole seda juhtunud kuid muret on tekitanud kindlasti kasvav populistide populaarsus rahva hulgas
Juhtkiri: Soome poliitikas tuli see kevad teisiti 18.04.2011, Postimees. Soomes oli 17. aprill demokraatia pidupäev rahvas valis Eduskunna järgmise koosseisu. Õhtuse seisuga võisime nentida: valimisaktiivsus oli oodatult kõrge ning nelja erakonna Koonderakonna (Kokoomus), sotsiaaldemokraatide, Keskerakonna (Keskusta) ja Põlissoomlaste (Perussuomalaiset) omavaheline heitlus oli erakordselt pinev. Seni poliitikas võrdlemisi tagasihoidlikku rolli mänginud euroskeptilisi Põlissoomlasi saatis edu, mida eelmiste valimistega võrreldes tuleb pidada lausa peadpööritavaks. Valimisaktiivsuse taga polnud kindlasti vaid valimispäeva kena kevadilm. Esiteks oli suur juba eelvalimistel osalenute protsent. Teiseks oli suuremate jõudude vahekord juba enne valimisi pingeline. Kolmandaks, ja see vahest ongi peamine, olid parlamendivalimised stabiilsuse ja isegi teatava poliitilise vaikeluga harjunud soomlastele seekord tõeliselt erutavad.