rikkuse kasv oluline. Rikkus võimaldab ühiskonnal investeerida võtmevaldkondadesse, arendada infrastruktuuri, pakkuda ühishüvesid, tagada julgeolekut. Ka leibkondade majanduslik elujärg on tähtis, sest loob kindlustunde ja aitab kaasa inimressursi taastootmisele. Nii Eestis kui Euroopa riikides läbi viidud uuringud kinnitavad, et majanduslikult heal järjel olev inimene usaldab rohkem avalikke institutsioone ja näeb ühiskonna arengut helgemas valguses. Ka Eesti euroreferendumil mõjutas inimeste otsust majandusliku kindlustatuse küsimus. 4.3 Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus Majandusliku heaolu kasvust tähtsam on küsimus, kuidas jaotub see heaolu inimeste vahel. Prantsuse valgustusfilosoof Charles de Montesqieu rõhutas, et demokraatlikuks ei tee ühiskonda mitte see, palju riigil rikkust on, vaid see, kuidas riik rikkust ühiskonnaliikmete vahel jagab.
11. Mida kujutas endast Schengeni leping ja millal see sõlmiti? 12. Mis riigid ja miks pole Schengeni lepinguga ühinenud? 13. Millal ühineb Eesti kõige varem Schengeni viisaruumiga? 14. Mida kujutas endast Ühtse Euroopa Akt? 15. Millal hakkasid kehtima Euroopa Liidu 4 põhivabadust? 16. Missugune Lääne-Euroopa poliitik on olnud juhtiv euroskeptik? 17. Miks otsustasid Euroopa Liiduga ühineda Soome, Rootsi ja Austria? 18. Millises riigis on euroreferendumil kaks korda "ei" öeldud? 19. Millised riigid kuuluvad lisaks Euroopa Liidu riikidele Euroopa Majanduspiirkonda? 20. Kas Island ja Sveits on Euroopa Liidu liikmesriigid? 21. Miks käivitati Phare abiprogramm? 22. Mida kujutavad endast Kopenhaageni kriteeriumid? 23. Millal tuli inimeste rahakotti euro? 24. Millised vanad liikmesriigid pole eurole üle läinud? 25. Millal ühineb Eesti prognooside kohaselt euroga? 26
annaabi.ee 
