ja Raha-liidu teine pool rahaliit. Lühidalt öeldes tähendab see ühisraha sisseviimist ja ühtset rahapoliitikat, esialgu küll meiepoolset ettevalmistust selleks (Hagelberg, Pollisinski 1999, lk. 58). 14 Euroopa rahaliiduga ühinemine on meie lõppeesmärk. See tähendab teatud väga rangetest piirajatest kinnipidamist, mille hulgas on hinnaindeksi kasv ja eelarve puudujääk. See, kas meid peetakse eurorahaga ühinemiseks kõlbulikuks, sõltub eurotsooni riikide ühisarvamusest. Meie hindade struktuur erineb oluliselt naabermaade omast ja kui tahame kiiremat majanduskasvu, siis kaasneb sellega hindade struktuuri muutmine, millega omakorda kaasneb hinnaindeksi kasv. Ja kui me jõuga hoiame tagasi majanduskasvuga meil kaasnevat hinnatõusu, hoiame jõuga tagasi ka elanikkonna tulude kasvu. Missugused võiksid olla praktilised ettevõtmised, et rahapoliitika vallas rohkem sulanduda Euroopa Liitu.
looma oma piirkondliku rahandus korraldust. Ühisturu maade poolt pandigi 1979 aastal alus Euroopa valuuta süsteemile. Kõigi liikmesriikide valuutade kursside põhjal loodi arvestuslik koond ühik ECU (European Currency Unit). Määrati kindlaks liikmes valuutade kursid ECU suhtes. Lubatud kursi kõikumiste piiriks kehtestati 2,25% Ühisturu maade tippkohtumisel 1991. aastal sõlmitud Maastrichti lepingud näevad liikmesvaluutade asendamise ühtse nn. eurorahaga. Kuid raskused Maastrichti lepingute ratifitseerimistega, majanduslik depressioon ja börsi spekulatsioonid muutsid euroopa valluta süsteemi järjest ebakindlamaks. 1992. aasta sügiseks vallandus euroopa rahakursside süsteemi kriis. 1993 aasta augustis laiendati liikmesvaluutade lubatud kõikumispiiri ECU suhtes 15%-ni endise 2,25% asemel. Pangandust peetakse tänapäeval eriliseks majandus haruks, seetõttu on seal rangemad "mängureeglid." Eestis jõustus 1995
annaabi.ee 
