tuumikule, Rootsi on jäänud aga rohkem eraldiseisvaks. Mõlemad riigid on sõjaliselt neutraalsed ja ilmselt lähiajal ei kavatse sellest loobuda. Mõlemale riigile on olulised suhted Venemaaga, kuid nende tähtsus on suurem Soome jaoks. Viidatud allikad Andersson, J. J. (2013). Sweden has effectively used bilateral co-operation with the US and other European states as an alternative to NATO membership. http://blogs.lse.ac.uk/europpblog/2013/05/20/sweden-nato-eu-alternative-us-defence-policy/ (24.12.2013) Algan, Y., Cahuc, P., & Sangnier, M. (2011). Efficient and inefficient welfare states. IZA Dicussion Paper, 5445. Etzold, T., & Haukkala, H. (2011). Is there a Nordic Russia policy? Swedish, Finnish and Danish relations with Russia in the context of the European Union. Journal of Contemporary European Studies, 19(2), 249-260. Frisell, H. E. & Oldberg, I. (2009) `Cool Neighbors': Sweden's EU Presidency and Russia ,Russie
Nii et, mingi mõju sellel siiski on olnud. Kokkuvõttes võib öelda, et riigid on siiski välispoliitiliselt erinevad, kuigi leiab ka palju sarnasusi. Peamine põhjus erinevustes on ajalugu ning vähesemal määral riigi suurus. Kasutatud kirjandus Andersson, J. J. (2013). Sweden has effectively used bilateral co-operation with the US and other European states as an alternative to NATO membership. Võrgulehel http://blogs.lse.ac.uk/europpblog/2013/05/20/sweden-nato-eu-alternative-us-defence-policy/ (08.04.2016) Forest, F.J.J. & III Wilson, I. (2008). Handbook of Defence Policy: International and comparative prespectives. London ja New York: Routledge Manners,I. & Withman,G.R. (2000). The Foreign Policies of European Union Member States. Manchester ja New York: Manchester University Press. Lindblad, G.(2012 juuni). Üldsegi mitte nii neutraalne. Diplomaatia. Võrgulehel http://www.diplomaatia
annaabi.ee 
