Sõda algas mais 1918. aastal tsehhide-slovakkide korpuse relvastatud väljaastumisega. Algas rahvaülestõus nõukogude võimu vastu. Sõtta sekkusid inglased, ameeriklased, jaapanlased, prantslased- otseses lahingutegvuses osaleti harva. Antant püüdis varustada ja toetada vene valgekaartlasi: Admiral Koltsak, kindral Kornilov, kindral Anton Denikin, kindral Pjotr Wrangel, Nikolai Judenits. I maailmasõja lõppedes tühistas Nõukogude valitsus Bresti rahu ja valmistus Kesk- Europpasse tungima, et saksa revolutsioonääre toetada. Plaan oli viia sõjast kurnatud Euroopassse maailmarevolutsioon. Takistuseks sai piiririikide (sealhulgas ka Eesti ) vastupanu. 1919. aastal tegid valgekaartlased Antanti toel mitu katset sõda võita. Vägivallaga häälestati rahvas enda vastu. Kodusõda oli julm, möllasid punane ja valge terror.1918. aastal tapeti Lenini korraldusel Venemaa viimane keiser Nikolai II koos perega.Venemaa elanikkonna kaotused ulatusid 13 miljoni inimeseni
kaubasadamad Lissabon ja Sevilla, 17.saj kaubanduse raskuspunkt Madalmaades, kus uuteks kaubanduskeskusteks muutusid Amsterdam ja antwerpen. Kaubandusest saadud kasum oli erakordselt kõrge. Suurkaupmehed sekkusid ka tööndusesse : varustasid linna või küla käsitöömeistreid toorainega ning ostsid ettemääratud hindadega kokku nende toodangut, et välismaal turustada. Paljud käsitoolised muutusid palgatöölisteks. Maadeavastuste järel kasvas väärismetallide sissevedu Europpasse. Lääne-Euroopas oli põllumajanduse areng intensiivne, st põllupinna vähesus nõudis selle efektiivset kasutust. Teravilja nõudlus kasvas. Talupoja sõltuvus aadlikust maaomanikust suurenes varauusajal, peamiseks rendivormiks teoorjus.Lääne-Euroopas olid talupojad juba varauusaja alguseks enamasti pärisorjusest vabastatud ning pidid maksma raharenti. Teoorjusel põhinev põllundus ei andnud nii suurt saaki kui vaba talupoja töö. REFORMATSIOON