Eestile? Järgmiste küsimusteni jõudmiseks, kui neid veel tekib, alustan kõigepealt püstitatutega. Kindlasti ei mõjuta euro kõiki eestlasi ühteviisi, vaid otse vastupidi see mõjutab inimesi erinevalt. Rohkem mõjutab euro ilmselt neid inimesi, kes Euroopas palju reisivad. Miks? Sellepärast, et liikmesriikide vahel pole teatud makse, seetõttu on neil inimestel ka kergem ühest riigist teise pääseda. Samuti on lihtne, kui riikides kehtib sama valuuta. Väljaspool europiirkonda elavatele eestlastele on muutuste mõju hoopis väike, et mitte öelda olematu. Järgmisele küsimusele, kas või miks euro on parem kui kroon, saab vastata mitmeti. See on ajalooline arengu aste, kuhu me jõuame, ühinedes ühe suure valuutaga. Kuna Eesti majandus on valdavalt suunatud ekspordile ja sellega seoses ka väga intensiivsele välissuhtlemisele, siis loomulikult on lihtsam, kui ostetakse ja müüakse ühe valuutaga. Euroopa hindab kokkuhoidu, mida nii saavutatakse ja see on
(nt Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfond) kulukohustused või maksed. Stabiilsuse ja kasvu pakt (Stability and Growth Pact) on ELi majanduspoliitika koordineerimise instrument, millest tulenevad eelarveküsimusi käsitlevad protseduurid: (i) stabiilsus- ja konvergentsiprogrammid vastavalt europiirkonna ja europiirkonda mitte kuuluvatele EL liikmesriikidele; (ii) eelhoiatus stabiilsuse ja kasvu pakti võimaliku rikkumise kohta; (iii) ülemäärase eelarvedefitsiidi protseduur (excessive deficit procedure) eelarvedistsipliini rikkunud liikmesriikidele. 1997. a. juunis võttis Euroopa Ülemkogu Amsterdamis vastu stabiilsuse ja kasvu pakti garanteerimaks, et majandus -ja rahaliidu projekti ei tabaks ebaõnnestumised liikmesriikide majanduspoliitiliste sammude tõttu.