Õigeusukirik ja riigivõim- 1589. aastal muutus vene õigeusu kirik ka vormiliselt iseseisvaks. Laguneva riigi taasühendajaks sai õigeusu kirik, kelle eestvedamisel moodustatud maakaitsevägi jõudis 1611. aasta suvel küll Moskva alla, aga läks sisemiste vastuolude tõttu laiali. Venemaa Patriarhi nimetab ametisse tsaar. Patriarh on eraldiseisev Ida-Kiriku Konstantininoopoli patriarhist. Peeter I reformid, nende mõju Venemaa euroopastamisele- Värvati uus sõjavägi nekrutivõtmise teel, välismaalastest ohvitserid asendati järk-järgult vene aadlikega, metallitootmise suurendamine, sest Venemaa vajas paremat relvastust, rajati riidemanufaktuure, Peeter I loobus vabapalgalisest tööst sunnitöö kasuks. Muudeti valitsusasutuste struktuuri- bojaaride duuma tähtsus vähenes ning Peeter asendas selle oma sõpradest koosneva senatiga. Kolleegiumid prikaaside asemel. Uue halduskorraga
mehelise opritšnikute maleva, miss hoidis kogu riiki hirmu all. 1570. aasta talvel opritšnikute korraldatud sõjakäigul Novgorodi rööviti linn paljaks ja tapeti üle neljakümne tuhande inimese. Moskvas heideti samal aastal sajad reetmises süüdistatavad keeva vee katlasse.Pärast krimmitatarlaste rünnakut ja Moskva mahapõletamist 1572. aastal opritšnina ametlikult küll kaotati, kuid terroriõhustik valitses Venemaal Ivan IV Julma surmani. Peeter I reformid, nende mõju Venemaa euroopastamisele. Värvati uus sõjavägi nekrutivõtmise teel, senised välismaalastest ohvitserid asendati vene aadlikega, loodi navigatsiooni- ja suurtükiväekoole, määrati teenistusastme tabel, raua tootmiseks(sõjaväe relvastuse parandamiseks) võeti kasutusse Uurali rauamaagivarud, mundrite ja purjete valmistamiseks rajati riidemanufaktuure, senine Bojaaride duum asendati Peetri lähikondlaste ja sugulastest koosneva senatiga, rajati kollegiumid, kirku juhtimiseks loodi
annaabi.ee 
