Referaat Artikkel on valitud ajakirjast ,,Zeitschrift für Soziologie", Jg. 27, mis ilmus aastal 1998 ja leidub lehekülgedel 53 - 66. Artikli autori nimi on Axel Franzen ning pealkiri on ,,Zug oder Flug?", ,,Eine empirische Studie zur Verkehrsmittelwahl für innereuropäische Reisen". Eesti keelde tõlgituna on artikli pealkiri ,,Rong või lennuk", ,,Empiiriline uurimustöö uurimaks transpordi vahendi valikut Euroopasisestel reisidel". Küsitlus on läbi viidud 1995.a. Artikli põhiline problemaatika seisneb inimeste keskkonna tunnetuses ja teadlikkuses. Kuivõrd mõjutab keskkonnatunnetus nende transpordi valikut Euroopasisestel reisidel ning millised faktorid on määravad. Alates aastast 1800 on Sveitsis ja teistes suuremates arenenud riikides CO2 väljaheidete arv keskkonnas kasvanud 30%. Enamus CO2 väljaheitest on põhjustatud vabaaja sõitudest st. inimesed kasutavad transpordi vahendeid reisimiseks jne.
Referaat Artikkel on valitud ajakirjast „Zeitschrift für Soziologie“, Jg. 27, mis ilmus aastal 1998 ja leidub lehekülgedel 53 - 66. Artikli autori nimi on Axel Franzen ning pealkiri on „Zug oder Flug?“, „Eine empirische Studie zur Verkehrsmittelwahl für innereuropäische Reisen“. Eesti keelde tõlgituna on artikli pealkiri „Rong või lennuk“, „Empiiriline uurimustöö uurimaks transpordi vahendi valikut Euroopasisestel reisidel“. Küsitlus on läbi viidud 1995.a. Artikli põhiline problemaatika seisneb inimeste keskkonna tunnetuses ja teadlikkuses. Kuivõrd mõjutab keskkonnatunnetus nende transpordi valikut Euroopasisestel reisidel ning millised faktorid on määravad. Alates aastast 1800 on Šveitsis ja teistes suuremates arenenud riikides CO2 väljaheidete arv keskkonnas kasvanud 30%. Enamus CO2 väljaheitest on põhjustatud vabaaja sõitudest st
7-st kuni pühapäeval 24-ni. Eesti transpordipoliitika arengusuundi vt Transpordi Arengukava. Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium 2006. http://www.mkm.ee Transpordiliigid 1. Autoveod Monopoolne transpordilük lühimaa vedudel. Keskmise pikkusega ja pikkadel distantsidel kasutatakse süs, kui veetava kauba laadi, lüklusvõrgu või muude põhjuste tõttu on autovedu ainuke või kõige soodsam veoliik. Väga paindlik, lubades uksest-ukseni vedusid. Väga sageli kasutatakse Euroopasisestel vedudel. 97% Euroopas kuni 500 km kaugusele transporditavatest veomahtudest veetakse autodega. 1) korje-ja laialiveod (jaotuskeskusest/ternünalist kliendini ja vastupidi): kaubapartiid tavaliselt väikesed, tegemist veoahelate alguse või lõpuga, autoga tehakse oluline osa kulleri-ja kürvedudest 1) multimodaalne transport. autotransport kuulub praktiliselt alati multimodaalse transpordi kombinatsiooni (raudtee-auto, laev-(raudtee)- auto, lennuk auto: Eestis ja Skandinaavias sageli
annaabi.ee 
