Veelgi suurem kui üldine rahvaarvu kasv, mis sisaldab endas nii sündide-surmade kui ka rände bilanssi, oli rahvastiku loomulik juurdekasv, mida me siin ei käsitle. Loomulikku iivet absorbeeris väga olulisel moel väljaränne, millel pole Euroopa jaoks olnud kunagi nii suurt tähtsust kui 1840-1914 vahel. Tänu transkontinentaalsele rändele oli rändebilanss negatiivne. Valdavalt üle ookeani, esijoones Ameerikasse suundunud ränne on ka suhteliselt hästi registreeritud, kuna euroopasisene ränne, mis suurte riikide puhul jäi suuresti riigi piiridesse, on raskesti jälgitav. Kui palju inimesi sisemaise rände näol oma elukohta vahetas, kas alaliselt või ajutiselt, on üsna raske ja olenevalt riigisisesest asjaajamiskorrast ja allikate säilumisest kohati ka võimatu kindlaks teha. Lokaaluurimuste põhjal on aga hinnatud, et 1900. aasta paiku vahetas tõenäoliselt kolmandik kuni pool tollal Euroopas elanud 400 miljonist inimesest vähemalt üks kord elus oma elukohta.
esindajad. Töö toimub kuues komisjonis: territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika, majandus- ja sotsiaalpoliitika, jätkusuutliku arengu, kultuuri- ja haridus, põhiseaduse ja Euroopa valitsemise ning välispoliitika komisjon. Komisjonid raporteerivad Regioonide komitee üldkogule, mida peetakse viis korda aastas. Maastrichti lepingus on seadistatud Regioonide komitee poole pöördumise teemad: haridus ja noored, majanduslik ja sotsiaalne sidusus (kaasaarvatud Struktuurfondid), Euroopasisene transpordivõrgustik, energia, infrastruktuur, avalik tervis, kultuur. Regioonide komitee poole pöördutakse Nõukogu, Parlamendi või Komisjoni poolt ning Regioonide komitee võib esitada oma ekspertarvamuse. Omal algatusel tohib Regioonide komitee esitada oma arvamusi vaid olukordades, kus seda vajalikuks peetakse. Euroopa Kontrollkoda Kontrollib EL-i eelarve täitmist. Koosneb iga liikmesriigi esindajast. Iga liige määratakse Ministrite Nõukogu