kindralstaabi ülem von Schlieffen. Plaan oli olemuselt välksõda. Tuli tungida läbi neutraalse Belgia prantsusmaale ja purustada riik pooleteist kuuga, seejärel rünnata venemaad. Prantsusmaa Tegi panuse tugevatele kindlustustele, prantsuse saksa piiril. Prantslased jätsid kindlustamata suure osa belgia piirist. Inglismaa Nemad kavatsesid oma eesmärgi saavutada teiste abiga, toetas rahaliselt liitlasid Venemaad ja Prantsusmaad. Euroopad kavatseti sõdima hakta 70 000 mehelise armeega. Venemaa pidi arvestama sõjategevusega kahel rindel saksamaa ja austria vastu. Põhieesmärgiks oli saksa vägede purustamine ida preisimaal, et kergendada oma liitlase prantsusmaa olukorda läänerindel. Compiegne'i vaherahu sõlmimine, sõjakahjud 11.november 1918.a. kirjutati Compiegne'I metsas alla vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Saksamaa kohustus kahe nädala jooksul
kutsuti Bütsantsiks ja ka Põhja-Aafrika, kus kaubandus õitses endise hooga. Järgnenud kõrgkesajal (XI-XIII sajand) kehtis Lääne-Euroopas ikka veel feodaalkord. Samas kerkisid jõukad linnad ja arenes käsitöö ja hakati idamaadega agaral kauplema. Sellega kaasnesid ka ristisõjad. See oli paavsti võimu ja katoliku kiriku kõrgaeg. Ristiusk levis kõikjal Euroopas, kaasaarvatud Eestis. Hiliskeskajal (XIV-XV sajand) hakkasid feodaalkord ja paavstivõim alla käima. Euroopad tabasid katk ja näljahädad. Seevastu linnad kasvasid üha suurema hooga. Varauusajal avastati ka Ameerika ja meretee Indiasse. Mitmel pool loodi käsitööettevõtteid ja feodaalkord hakkas langema. Saksa õpetlase Martin Lutheri juhtimisel lõid paljud riigid katolikust kirikust lahku. Suur rahvaste rändamine ja germaanlaste riigid IV kuni VI sajandil toimus suur rahvaste rändamine. See on periood ajaloos, kui hunnide rändhõimud panid liikuma
annaabi.ee 
