Venemaa, UK ja PR-l polnud midagi selle vastu, et alaliste liikmete hulka suurendada. USA on aga väga resoluutselt vastu. Ta arvab, et liikmeid võib juurde tulla küll, kuid mitte vetoõigusega. Ka Hiina on olnud pigem vastu, kui poolt. Kõige teravamad vastuseisud tekkisid naabrite vahel. Jaapani vastu oli Hiina ja mõlemad Koread. Itaalia ja Hispaania ja Holland on olnud Saksamaa vastu. Nad on leidnud, et üks koht peaks olema euroliidul kui sellisel. Brasiilia vastu oli Argentiina, ka Mehhiko jt. India vastu on olnud Pakistan ja Hiina. Euroliidu toetajaid nimetatakse „kohviklubiks“ = Uniting for Consensus. Kofi Annan tuli ÜRO peasekretärina välja 2005. aastal tõsisema kavaga. Pakkus välja 2 varianti: (tõsta julgeolekunõukogu liikmete koguhulk 24-ni) o plaan A – alalisi liikmeid 11, vahelduvaid 13. G4, Egiptus ja Nigeeria oleksid
elanikest 70 protsenti soovib reformileppe asjus rahvahääletust. Sloveenidel seisab ees raske ülesanne vältida teemasid, mis võiksid rahvast ärritada ning pöörata arutelu referendumi kasuks. Sellised teemad on näiteks Prantsusmaal põllumajandustoetused ja Suurbritannias ELi eelarve. Kui järgmisel aastal peaks mõni ELi riik lepete uuendamisele «ei» ütlema, jookseks liiva kuus aastat pingelist tööd. Uuendusi on euroliidul aga nii hädasti vaja, et nende vastuvõtmiseks 2009. aastaks olid ELi riigi- ja valitsusjuhid valmis minema kompromissile Poola, Itaalia ja Bulgaariaga. Itaalia võitles endale välja lisakoha Euroopa Parlamendis. Varem oli kokku lepitud, et europarlamendi kohtade laeks saab 2009. aastast 750 ning Itaalia saab 72 kohta. Nüüd aga kaotab hääletusõiguse europarlamendi president ning Itaalia saab 73 saadikukohta.
Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Hispaania elanikest 70 protsenti soovib reformileppe asjus rahvahääletust. Sloveenidel seisab ees raske ülesanne vältida teemasid, mis võiksid rahvast ärritada ning pöörata arutelu referendumi kasuks. Sellised teemad on näiteks Prantsusmaal põllumajandustoetused ja Suurbritannias ELi eelarve. Kui järgmisel aastal peaks mõni ELi riik lepete uuendamisele «ei» ütlema, jookseks liiva kuus aastat pingelist tööd. Uuendusi on euroliidul aga nii hädasti vaja, et nende vastuvõtmiseks 2009. aastaks olid ELi riigi- ja valitsusjuhid valmis minema kompromissile Poola, Itaalia ja Bulgaariaga. Itaalia võitles endale välja lisakoha Euroopa Parlamendis. Varem oli kokku lepitud, et europarlamendi kohtade laeks saab 2009. aastast 750 ning Itaalia saab 72 kohta. Nüüd aga kaotab hääletusõiguse europarlamendi president ning Itaalia saab 73 saadikukohta.
annaabi.ee 
