Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 94 6.3 Ribi ja plaadi vaheline nihe Ribi ja plaadi nihketugevust võib arvutada, vaadeldes plaati betoonist survevarraste ja armatuu- rist moodustuvate tõmbevarraste süsteemina. Kandepiirseisundi määrab selline surve- või tõm- bevarraste sisejõud, mis tagab veel kontakti ristlõike plaadi ja ribi vahel. Ette tuleks näha vähemalt konstrueerimisjuhistega (Eurokoodeksi jaotis 9.2.1) ette nähtud mi- nimaalne armatuur. Plaadi ja ribi vaheline pikisuunaline nihkepinge vEd määratakse vaadeldavale plaadiosale mõ- juva normaaljõu (pikijõu) muutuse kaudu valemiga Fd v Ed , (6.21) hf x kus hf on plaadi paksus ühenduskohas; x on vaadeldav pikkus, vt joonis 6.13; Fd on normaaljõu muutus plaadis pikkuse x ulatuses.
Hoone renoveerimisel tekib küsimus, milliseid projekteerimisnorme rakendada. Hooned on algselt ehitatud tänastest standarditest erinevate ja üldiselt väiksemat turvalisust nõudvate normide järgselt. Täna Eestis kasutusel olev projekteerimisstandard (Eurokoodeks) kehtestab näiteks suuremad lume- ja kasuskoormuse väärtused või ka materjalide tugevusomaduste varutegurid. Seetõttu tuleks renoveerimisel püüda 210 rakendada Eurokoodeksi turvalisuse taset nii palju kui võimalik, jäädes siiski reaalsuse piiridesse. Näiteks vahelae projekteerimisel Eurokoodeksi koormuste järgi ei ole otstarbekas tugevdada vundamente, kui ei ole märgata mitte ühtegi liigset deformatsiooni või muud ülekoormusele viitavat märki. Lisaks hoone renoveerimisele on oluline ka hoone püsiv hooldus. Keskkonnamõjude tõttu hoone omadused ja nende tehniline toimivus üldjuhul vähemal või suuremal määral halveneb
annaabi.ee 
