devalveeris oma krooni 26%, et elavdada majandust ning muuta riik rahvusvahelisel areenil konkurentsivõimelisemaks. Rootslased avaldasid sellega ka teistele Skandinaavia riikidele survet. Taani oli ainus, kes ei järginud Rootsi eeskuju, vaid läks liberaliseerimise teed. See aitas väikeriigil omakorda Soomest ja Rootsist nende järgmise rahanduskriisi ajal eristuda. Meie pole pidanud oma raha väärtust alandama. Lõpetuseks euroklubisse pääsemine tähendab Eestile peamiselt, et meist on saanud tugevam ja usaldusväärsem EL-i liikmesriik, riigireiting tõuseb, laenuintressimarginaalid vähenevad ja välisinvestorite usaldus Eesti vastu suureneb. Tõsi, viimasel ajal on eurotsoon hoobi alla sattunud, kuid see torm ookeanil ei peaks meid põnnama panema. Parem ikka olla vaba ja purjetada ookeanil, selmet vene piirivalve kontrolli all kaldapüüki harrastada." (Ajalehe Leht. 2010. Rahareformist ja rahavahetusest.
Euroopa Komisjon pakub Eestile suurt eelarvedefitsiiti 20.01.2009 Postimees Euroopa Komisjoni eile avalikustatud erakorraline majandusprognoos pakub Eestile suhteliselt madalat tööpuudust, kuid suurt eelarvedefitsiiti. 2009. ja 2010. aastal prognoosib komisjon valitsussektori tulude puudujäägiks 3,2 protsenti ehk rohkem kui lubavad Maastrichti nõuded euroalaga liitumiseks. Nende numbrite põhjal tegi rahandusvolinik Joaquin Almunia avalduse, et Eesti niipea valitud euroklubisse ei pääse. Euroliidu terviku majanduse väljavaade on sel aastal tume. Majandus langeb 1,8 protsenti. See on halb uudis, Eesti majanduslangus sel aastal on ligi viis protsenti. Tööpuuduse määra väljavaade jääb komisjoni arvates Eestis alla kümne protsendi. Võrreldes näiteks Hispaaniaga on seda suhteliselt vähe, kus töötuse määr tõotab tänavu olla üle 16 protsendi ja veelgi tõusta. Üle kümne protsendi töötuid on ka Slovakkias
annaabi.ee 
