liikidega · naturaliseerunud liikide ja tekkinud hübriidide puhul nende kontrollimatu levik ka kohalike liikide ohustamine · keskkonna saastamine või keskkonna tingimuste muutmine Neil põhjustel on piiratud ka teatud liikide sissetoomist. Vastavalt Eesti metsaseadusele võib metsakultuure rajada ainult järgmistest võõrpuuliikidest: must kuusk, serbia kuusk, keerdmänd, euroopa lehis, siberi lehis, siberilehise vene teisend, jaapani lehis, kuriili lehis, eurojaapani lehis, harilik ebatsuuga, siberi nulg, punane tamm, hübriidhaab Introdutseerimine on edukam sarnase kliimaga piirkondadest. Eesti jaoks on sobivad introduktsiooni piirkonnad · Kesk-Euroopa mäestikualad (Alpid, Karpaadid, Balkani poolsaare põhja- ja keskosa) · Kaug-Ida · Siberi lõunaosa · Kanada lõunaosa Suure järvistu piirkonnas · USA kirdeosa · Põhja-Ameerika lääneosa 7
● seenhaiguste ja kahjurite esinemisest (juurepess), ● metsaomaniku soovidest ja võimalustest. Metsapuudena lubatakse kultiveerida vaid neid võõrpuuliike, mis on ära toodud eraldi määruses: „Metsa uuendamisel Eestis kasutada lubatud võõrpuuliikide loetelu“ Eestis on metsa uuendamisel lubatud kasutada järgmisi võõrpuuliike: 1) must kuusk 2) serbia kuusk 3) keerdmänd 4) euroopa lehis 5) siberi lehis 6) siberi lehise vene teisend 7) jaapani lehis 8) kuriili lehis 9) eurojaapani lehis 10) harilik ebatsuuga 11) siberi nulg 12) punane tamm 13) hübriidhaab. Metsakultuuride hooldamine Hooldamisel on eesmärgiks luua soodsad kasvutingimused istutatud või külvist tärganud taimedele ja reguleerida metsakultuuride koosseisu. Hooldamise viisid ja võtted valitakse lähtudes metsakultuuri seisundist, vanusest, liigilisest koosseisust ja kasvukohast. Hooldamise sagedus ● sõltub olukorrast konkreetses kasvukohas. Kui raiestik kultiveeritakse I aastal, siis
annaabi.ee 
