valuutas Reaalne vahetuskurss - kohaliku valuuta ja riigi tähtsamate kaubanduspartnerite valuutade vahetuskursside kaalutud keskmine, kus kaalud määratakse sellega kui suur on iga kaubanduspartneri osakaal riigi väliskaubanduses Eesti krooni kurss Vahetuskursirežiimide kronoloogia Valuutakursside volatiilsus 1881- 1995 Inflatsioon 1881-1995 Vahetuskursirežiimid • IMFi klassifikatsioon: – Eraldi valuutat ei ole (dollariseerumine, euroiseerumine) – Valuutakomitee süsteem – Fikseeritud vahetuskurss – Kõikumiskoridoriga fikseeritud vahetuskurss – Crawling peg – Crawling band – Juhitav ujuvkurss – Ujuvkurss Vahetuskursirežiimid Režiimid (Rogoffi süsteem) Režiimid (Rogoffi süsteem) Režiimid (IMFi de facto süsteem) Vahetuskursisüsteemid • Režiimi valik sõltub: – Eeltingimustest; – Strukturaalsetest omadustest • Fiskaalpoliitika stabiilsus • Avatus
arengut suhteliselt keeruline hinnata ja keskpank võib ka vigu teha. Paljudel riikidel toimib rahapoliitika lähtuvalt vahetuskursieesmärgist. Sellesse gruppi kuuluvad fikseeritud vahetuskursiga riigid (ka valuutakomiteed, mis on fikseeritud kursi rangem vorm), vahetuskursikoridore või perioodilist devalveerimist kasutavad riigid ja kõige rangemaks vahetuskursieesmärgiks on mingi teise valuuta täielik käibelevõtmine (dollariseerumine või euroiseerumine). Valitsustel on tavaliselt alati raha pigem puudu kui üle ja kuna keskpank on sularaha eksklusiivne pakkuja, siis võib tekkida kiusatus panna rahatrükkimise masin valitsuse eelarve puudujääke katma. Selline tegevus on ajalooliselt paljudes riikides aset leidnud ja alati kaasa toonud ulatusliku inflatsiooni. Valitsuse puudujääkide rahastamise vältimiseks on keskpangad end valitsusest sõltumatumaks muutnud. Keskpankade sõltumatus on tavaliselt fikseeritud kas riikide põhiseaduses,
annaabi.ee 
