kommertskinnisvara hindade statistikale. Siin valdkonnas juhindub keskpank kolmest strateegiast: (Samas:8) 1. Üleminek uuenenud rahvusvaheliste statistikastandardite kasutamisele, 2. Rahaliidu uute andmenõuete täitmiseks valmistumine, ja toimiva andmevahetuskorra täiustamine, 3. Avalikkusele mõeldud statistikaväljundite täiustamine ja nende kasutusmugavuse suurendamine. Nagu on näha strateegiatest on nende mõju riigi majanduse koostööks ülejäänud euroalale tohutu suure tähtsusega. Kaasaegset efektiivset majandust ei saa juhtida ega planeerid ilma statistikata. Hea statistika toetab oluliselt majandust. 4.7 Eesti stabiilse ja kestliku majandusarengu toetamine. Eesti raha- ja finantssüsteemi stabiilsus sõltub muu hulgas sellest, kuidas teiste riikide majanduspoliitika ja majandusosalised võtavad arvesse eurosüsteemi toimimisele seatud piiranguid ning tähtsustavad pikaajalise kestlikkuse põhimõtteid. Kuigi pearõhk selle
kehtestatud ühisraha tõttu vähenenud ning kasumiootus on tasakaalustatud eelarve ja madala võlaga riikide kohalikest maksudest kõrgem. Turu tagasiside selles olukorras oleks ühisraha poolt piiratud ning turu reaktsioonid mitte ainult ei kajasta tegelikku täitmist liikmesriigis, vaid ka üldist stabiliseerivat mõju kogu eurotsoonis. Ühesõnaga, kui intessimäärade mõjutamine oleks vastutustundlik, tooks see kokkuvõttes kaasa palju väiksemad intressikulud kogu euroalale. Sellises olukorras aga tekivad jällegi dilemmad: Milline huvigrupp oleks motiveeritud muutusest alandada intressimäärasid, või milliseid muutusi üldse võiks soovitada? Teine oluline küsimus on see, et tekib dilemma, milline sidusrühm peaks maksma intressimäära sünkroniseerimiseks tehtavad kulud ning kui paljud maksumaksjad kogu eurotsoonis oleks valmis üldse sellist kulutust tegema? 2. Sotsiaalsete sidusrühmade huvid ja võim eurotsooni kriisis
annaabi.ee 
