põhjendatav lootus, et bürokraatia, tõuslikkuse jms võiks kahaneda üksnes tänu Eesti Euroopa Liitu astumisega. Ettevõtlussektori ökonoomsus ja efektiivsus on seejuures olulised saavutada juba enne Euroopa Liiduga ühinemist. Kolmanda muutusena, mis kaasneb Euroopa Liitu astumisega, toodi välja majandusliku infrastruktuuri areng. Arengu tagab ettevõtjate arvates eelkõige vastav 12 euroabi. Ettevõtjatele on infrastruktuuri arengus Euroopa Liidu üldise kõrge taseme saavutamine muidugi otseselt vajalik. Kuid ka siin on vaja riigipoolset abi, samuti nagu tootjatele ja ettevõtjatele maalgi. Võimalike negatiivsete külgedena märgiti tööpuuduse suurenemist, eriti mittekvalifitseeritud töö osas. Kuigi töötuid tuleb juurde, hakatakse ilmselt neile rohkem töötu abiraha maksma. Arvati ka, et erinevast rahvusest segaabielude arv
Eesti maksab EL eelarvesse umbes 1,4 miljardit eurot. Seega Eesti saab järgmisel seitsmel aastal EList 4,5 miljardit enam kui sinna sisse maksab. POSITIIVNE Euroopa Liit on andnud meile õigustatud kindlustunde, rohkem vabadusi ja võimalusi. On toimunud ka Eesti elanike sissetulekute suurenemine – kümne aasta jooksul on palgad ja pensionid tõusnud üle kahe korra. Nii eksport kui Eestisse tehtud otseinvesteeringud on tõusnud 2,5 korda. KRIITIKA – Tühise euroabi saamise nimel teeme asjatuid jõupingutusi. Euroopa Liiduga liitumine tähendab Eestile oma kultuuri ja keele hääbumist. – Hinnad tõusevad kiiremini kui palgad ning elatustaseme diferentseerumine süveneb. Euroopa Liidus jääme vaesemaks! Hüppeliselt kasvavad esmatarbekaupade hinnad. Investeeringuid ja töökohti ei tule. Palkade kasvu ei tule. – Eesti toidutootmine on alla surutud. Muudatused toidulaual vähendavad vastupanuvõimet haigustele. Suureneb sõltuvus kallitest ravimitest.
annaabi.ee 
