R. pachyptila lähemal uurimisel selgus, et nad omastavad toitaineid endosümbiootilistelt bakteritelt. Histoloogiliste ja ensümaatiliste analüüside tulemusena selgus, et endosümbiontideks on väävlit oksüdeerivad kemolitoautotroofid. Endosümbiondid kasutavad redutseeritud väävliühendeid, mida on palju hüdrotermaalsete lõõride läheduses, CO2 fikseerimiseks, millest sünteesitud orgaanilisi ühendeid kasutab toiduks ka R. pachyptila. Bioluminessents. Vibrio fischeri & Euprymna scolopes (pisiseepia). Paljud meres elavad loomad omavad biolumisessentsi võimet ja vähemasti pooled neist toodavad valgust tänu sümbioosile bakteritega perekonnast Vibrio või Photobacterium. Kõige paremini uuritud sümbioos on bakteri Vibrio fischeri ja pisiseepia Euprymna scolopes vahel. Peremeesorganism E. scolopes on öise eluviisiga ja kasutab bakterite poolt toodetud valgust, selleks et kaitsta end kiskjate eest. Nimelt asub valgusorgan pisiseepia
metaboolne aktiivsus, antibiootikumide süntees. Hulgatunnetus on levinud nii patogeensete kui ka kommensantsete bakterite hulgas. Meremikrobioloogid Nealson, Patt ja Hastings avastasid hulgatunnetuse 1970. aastal. Hulgatunnetus kirjeldati mutualistlikul bakteril Vibrio fischeri'l, mis piisava bakteritiheduse korral oli võimeline sisse lülitama lutsiferaasi ekspressiooni ning hakkama helendama. V. fischeri'l on kaks eluvormi planktiline ning kinnitununa kalmaari (Euprymna scolopes) valguselundis. Planktilised rakud ei helenda, samas kui kalmaari valguselundis bakterid on võimelised helendama. Kalmaar pakub bakterile turvalist keskkonda ning pidevalt toitaineid. Bakteri helendamise abil varjab kalmaar ennast süvakiskjate eest, kes jahivad pinnakihtides ujuvaid saakloomi nende tumedana näiva silueti järgi heleda taeva taustal. Bakterite helendamise tulemusel ei märka kiskjad kalmaari siluetti.
annaabi.ee 
