Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"eunotia" - 2 õppematerjali

Vetikakooslused ja vee toitelisus järvedes ja jõgedes
9
doc

Vetikakooslused ja vee toitelisus järvedes ja jõgedes

Inglismaal on tüüpilised 3. tsoonile (toiteaineterikkad jõed). Võrreldes järvede toiteainete sisaldusega on muutused jõgede troofsuses põhjustatud ka teiste parameetrite poolt nagu pH ja hapnikusisaldus. Tabel 2 Tsoon Füüsikalised näitajad ja vee Dominantsed ränivetikate liigid Biofilmi üldised aspektid kvaliteet I Tugev veevool, pH 3,6-4,1 Eunotia exigua Limaga ümbritsetud väikesed Selge, hapnikurikas vesi Achnanthes microcephala kooslused Väikeserakulised liigid, Selge vesi kinnitunud kividele II pH 5,6-7,1 Hannae arcus Kompleksne biofilmi kooslus

Bioloogia → Eesti sisevete ökoloogia
27 allalaadimist
Eesti kaitsealad-referaat
46
doc

Eesti kaitsealad (referaat)

(Goodyera repens), mis on arvatud III katisekategooriasse. Lindudest on kindlaks tehtud ligemale poolsada liiki, kelledest väikesearvulised pesitsejad on sookurg (Grus grus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), suurkoovitaja (Numenius arguata) ja hallõgija (Lanius excubitor). Omapärase elustiku ja veeomadustega on kaks lähestikku asuvat järve. Muidu kalavaesest järvest on leitud mitmeid haruldasi ränivetikaid (Eunotia robusta), koldvetikaid (Dinobryon pediforme) ja zooplanktonit. Esineb II kaitsekategooria liike nagu järv-lahnarohi (Isoetes lacustris), vesilobeelia (Lobelia dortmanna) ning leitud on ka ränivetikaid (Eunotia robusta) ja ikkesvetikaid (Staurodesmus sp.). Kaitsealal liikudes võib hea õnne korral kohata suurloomadest põtra (Alces alces), pruunkaru (Ursus arctos), ilvest (Felis lunx), hunti (Canis lupus), suurematest lindudest merikotkast (Haliaetus albicilla), kalakotkast

Loodus → Keskkonnakaitse
38 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun