Kuidseal saadetakse ta tagasi, ning ta ei näegi oma isa. Eugene läheb külla proua de Restaud´le, kus leiab eest ta armukese Maxime ja abikaasa. Teda võetakse halvasti vastu ja tema ebaviisaka käitumise pärast palub de Restaud teenritel teda teinekord enam sisse mitte lasta. Eugene läheb oma sugulase juurde, kust leiab eest Vikontessi koos viimase armukesega. Sugulane on peagi abiellumas, millest Vikontess veel midagi ei tea. Vikontess räägib Eugenile seltskonda pürgimise saladustest ja ka sellest, kuidas tütred isa Gorioti hülgasid. Eugene palus oma perekonnal saata talle oma viimased säästud, et ta saaks seltskonnale vastav välja näha. Vautrin pakub Eugeneile järmist plaani: Eugene võlub ära Victorine, siis Vautrini üks sõber tapab ära Victorine venna ja Victorine isa pärandab oma varanduse ainsale alles jäänud lapsele. Kui Eugene abiellub Victorinega, siis ta annab Vautrinile märkimisväärse summa tüdruku kaasavarast
mis tal oli puudu enda suhtest ehk siis omase läheduse ja intiimsuse Anastasie de Restaud Oli isa Gorioti tütar, kes tutvus Eugeniga, kuid kuuldes ,et ta tema isaga samas pansionaadis elab, jäid tema maja uksed Eugenile suletuks Vautrin Ta oli põgenenud sunnitööline, raamatu alguses oli hästi salakaval ,keegi ei teadnud ta kohta midagi, kuid mida aeg edasi seda rohkem saadi tema kohta teavet kes ta on ka kust ta tuleb
Tolnai saigi pärast vabaks. Mäng lossis Jens Buhl loeb Christian Buhli päevikut ja seal kirjeldab sellest sündmusest, mis toimus lossis. Kõigepealt räägib sellest, kuidas kõik lossis paruniproual Ochs von Windeggil külas käisid. Paruniproual oli suhe ka Christian Buhliga. See ei meeldinud härra parunile. Kui paruniproua ootas Christianit enda juurde külla, käis seal keegi teine ja tappis paruniproua. Christian leidis Amalie surnult. Paruniproua meeldis ka prints Eugenile. Christian Buhl ei osanud midagi teha, kui leidis paruniproua ja läks ruttu minema. Ta ei julgend sellest ka kellegile rääkida. Kuid ükskord ta seda tegi. Ja kõik oli selles päevikus kirjas. Mäng on läbi Krahv Tolnai oli vanglast välja saanud ja härra Buhl läks tema juurde. Ta läks rääkima sellest, mida ta teada oli saanud. Tolnai ei tahnud alguses teda kuulata, aga siiski kuulas ära. Ta oli tige, sest see, mida ta kuulis ei meeldinud talle. Tolnai pale oli paljastatud.
Minutid hiljem lõpetas Ravic valudes vappuva naise elu süstlaga nagu ta oli seda ise soovinud. Teadvustanud enesele olukorda lahkus Ravic haiglast ning suundus tagasi hotelli Internatsionali, jättes veel hüvasti vaid Morozoviga kuna peadselt saabuv sõjaga teadis ta, et tal ei õnnestu enam kaua vabadust nautida. ,,Seni kuni elad ei ole miski päris lõplikult kadunud, " oli Ravici üks tõekspidamisi. Peadselt toimuski hotellis haarang, eeskätt tänu sallimatule kliiniku õele Eugenile ning Ravic, kes ei osutanu vähimatki vastupanu, nabiti koos teiste pagulastega kinni.
annaabi.ee 
