- ränivetikad * karakterliik Aulacoseira islandica - rohevetikad * arvukad perekonnad Scenedesmus, Pediastrum 2.4 Zooplankton 1. Vesikirbulised - tähtsaim rühm - toituvad vetikatest - põhilised veekogu org aine ja energia transportijad vetikatest kaladesse 2. Keriloomad - kõige väiksemad - arvukaim keriloom Keratella cochlearis - domineerivad arvukuselt 3. Aerjalgsed - kõige rohkem juunis, vähem oktoobris - Eudiaptomus gracilis 4. Rändkarp - elab veekogu põhjale kinnitunult - arvukuselt moodustavad 2-3% 2.5 Põhjaloomastik · Ligi 500 liiki · Vormirohkeimad rühmad: - Chironomidae (111 liiki) - Mollusca (83 liiki) - Oligochaeta (59 liiki) 1. Surusääsklased e hironomiidid liigirikkaim 2. Väheharjasussid ohtraim loomarühm 3. Väikesed limused nii biomassilt kui arvukuselt alla hironomiididele ja väheharjasussidele · Kaanid ,,muude" põhjaloomade seas kaalukaim rühm
(J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008) Arvukuselt domineerivad kogu aasta keriloomaliigid, biomassilt aga vesikirbulised ja aerjalalised. (web.zone.ee, 26.03.2012) Aerjalgsed on vähkide alamklass. Neile on iseloomulikud hästi arenenud alalõuad, millega kurnatakse veest toiduosakesi. (http://www.kalapeedia.ee, 13.03.2012) Kõige rohkem on aerjalgseid juunis nende aktiivse paljunemise ajal, kõige vähem oktoobris, mil vesi on juba jahe. Tähtis aerjalgne on Peipsi järves Eudiaptomus gracilis. Rändkarp on täiskasvanult üsna suur bentoseloom, kes elab veekogu põhjale kinnitunult. Rändkarp ilmus 1930. Aastal Velikaja jõe kaudu Venemaalt Peipsi järve. Sellest peale on siinse zooplanktoni hulgas ka tema vastseid. Teiste zooplanktonite rühmadega võrreldes on rändkarbi vastsete osakaal zooplanktonis tühine. Arvukusest moodustasid nad 2-3%, biomassist 1%. Neid leidus ainult soojal ajal, peamiselt juunist septembrini. (J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008) 2
annaabi.ee 
