allpool. Traditsioonilises loogikas ei kasutatud mittevälistavat disjunktsiooni ning seetõttu võivad paljud traditsiooniliselt dilemmadena esitatud süllogismid olla sisuliselt mittevälistavad. Välistava lihtsa jaatava moodusega dilemma üks kuulsamaid näiteid on lugu Protagorasest ja tema õpilasest Euathlosest. Enesekindel Protagoras sõlmis iga õpilasega lepingu, et see tasub oma küllaltki suure õppemaksu pärast seda, kui ta võidab oma esimese kohtuprotsessi. Euathlos kaebab õpetaja kohtusse. Protagoras nimetab õpilast rumalaks ja püstitab lihtsa konstruktiivse dilemma: „Kui sa võidad protsessi, siis pead sa maksma (meie lepingu põhjal), ja kui sa kaotad protsessi, siis pead sa maksma (kohtuotsuse põhjal). Sa kas võidad või kaotad protsessi, ent järelikult pead sa igal juhul maksma.” Euathlos aga vastab omapoolse dilemmaga: „Kui ma võidan protsessi, siis ei pea ma maksma (kohtuotsuse
allpool. Traditsioonilises loogikas ei kasutatud mittevälistavat disjunktsiooni ning seetõttu võivad paljud traditsiooniliselt dilemmadena esitatud süllogismid olla sisuliselt mittevälistavad. Välistava lihtsa jaatava moodusega dilemma üks kuulsamaid näiteid on lugu Protagorasest ja tema õpilasest Euathlosest. Enesekindel Protagoras sõlmis iga õpilasega lepingu, et see tasub oma küllaltki suure õppemaksu pärast seda, kui ta võidab oma esimese kohtuprotsessi. Euathlos kaebab õpetaja kohtusse. Protagoras nimetab õpilast rumalaks ja püstitab lihtsa konstruktiivse dilemma: ,,Kui sa võidad protsessi, siis pead sa maksma (meie lepingu põhjal), ja kui sa kaotad protsessi, siis pead sa maksma (kohtuotsuse põhjal). Sa kas võidad või kaotad protsessi, ent järelikult pead sa igal juhul maksma." Euathlos aga vastab omapoolse dilemmaga: ,,Kui ma võidan protsessi, siis ei pea ma maksma (kohtuotsuse
annaabi.ee 
