kättemaksu rägastikust. Terve oma hullumise ajal filosofeeris ta elu ja surma üle. Selle üle, kas surm on tegelikult vabastus või karistus, ta ei kartnud surma ning läks sellele vastu kui paratamatusele, et kõik elus on ette nähtud. Juhul kui see poleks juhtunud seal, oleks see juhtunud kusagil mujal. Olgugi, et tegelikult oli raamat mängust Claudiuse ja Hamleti vahel. Vaatamata sellele, oli ülekantud tähenduses nende malelaul veel ettureid, kes sellesse oma panuse panid ja kaotasid kordades rohkem kui mängu panid. Lartes soovis kätte maksta, ta sai sellega hakkama, kuid hukkus ise sel teel, saamata hetkekski kättemaksu vilju nautida, seega kas see oli seda väärt? Lõpptulemusena oli ta siiski vaid Claudiuse mängukann. Minu jaoks oli kuninganna peaaegu süütu kõrvalseisja mis ta tegelikult kogu sellesse tegevustikku paiskas oli fakt, et ta oli teotanud Hamleti isa armastust ja abiellunud ta vennaga, mis Hamletile hinge
Alehhin kaotas 1935 maailmameistritiitli ajutiselt Max Euwele, kuid võitis selle kaks aastat hiljem tagasi. 6 Kahe maailmasõja vahel uuendas maleteooriat nn. hüpermodernistide koolkond, mille tuntumad esindajad on Aron Nimzowitsch ja Richard Réti. Hüpermodernistid pooldasid tsentri kontrollimist vigurite, mitte etturite abil ja provotseerisid vastaseid ettureid tsentrisse paigutama, et neid hiljem rünnata. 19. sajandi lõpus kasvas turniiride ja matside arv kiiresti. Suurmeistri tiitel tekkis väidetavalt 1914 kui Vene tsaar Nikolai II andis sellise nimetuse viiele maletajale: Laskerile, Capablancale, Alehhinile, Tarraschile ja Marshallile. Tiitliga autasustamise traditsiooni jätkas FIDE (Rahvusvaheline Maleföderatsioon), mis rajati 1924 Pariisis. 1927 peeti esimesed naiste maailmameistrivõistlused males, mille võitis Tsehhist pärit
annaabi.ee 
