htse majanduspiirkonna loomisega usa ja suurbritannia tsoonis. Hiljem liitus ka prantsuse okupatsioonitsoon. Tnu sellele, et usa osutas euroopa riikidele marshalli plaani kohaselt abi, sai vimalikuks lne-saksa majanduse kiire taastumine. 1948 aasta suvel toimus rahareform. 1949 aastal toimusid lne-saksamaal parlamendivalimised ning veidi hiljem kinnitati ka saksaliitvabariigi phiseadus. Sotsiaalne turumajandus - riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult kuid mrab reeglid, mida ettevtjad peavad jrgima. - Ettevtjate vaba konkurents - edukas saksas 1950-60 1960 teisel poolel: riigis puhkes majanduskriis, tugevnes konkurents maailmaturul. Sotsiaaldemokraadid tulid vimule 1969-1982 1982 avaldas parlament valitsusele umbusaldus ning vimule pses taas kristlik demokraatlik liit eesotsas helmut kohliga. 1980 uus tus Hallsteini doktriin - mille jrgi saksa lv on ainus saksa riik ning saksa rahva esindaja. 1961 aastast alates meenutas sakslastele pidevalt nende maa jaotust aga
inimeste puhul, kes krgemate vajaduste saavutamiseks jtavad mne astme vahele. David McClellandi vajadusteteooria: David vitis, et peamiseks liikumapanevaks juks ei ole mitte bioloogilised vajadused, vaid sotsiaalne motivatsioon. Inimese kitumise mistmisel ja iseloomustamisel tuleb tugineda kolmele vajadusele: 1. Saavutusvajadus(achievement)-ajendab soovi saavutada paremaid tulemusi ja lahendama keerulisi probleeme. McClellandi jrgi on krge saavutusvajadusega inimesed enamasti edukad ettevtjad. 2. Suhtlemis- ja liitumisvajadus(affiliation)-ajendab hoidma ja looma sooje suhteid teiste inimestega. 3. Ju- ja vimuvajadus(power)-tingib soovi kontrollida ja mjutada teiste kitumist ja nende eest vastutada. Efektiivsed juhid peavad inimesi positiivselt mjutama, seetttu pakkus McClelland vlja, et lemustel peaks olema krge vimuvajadus koos madala liitumisvajadusega. Teoreetikute vrdlus Maslow tegemised on paljuski McGregorit mjutanud. Ta vttis Maslow