punkti sõrmed ees. - Krooliujumises aitavad käed teineteist: ühe käe tõukefaasi lõpus alustab teine käsi tõmbefaasi. 6 Hingamine: - Kätetöö ja hingamine on omavahel seotud. - Parema käe tõuke lõpuosas keerab pea paremale nii, et nägu tuleb veepinnale (lõug on - kaenlaaugus ja kukal on vastu vasakut käsivart). - Järgneb kiire ja sügav sissehingamine. - Käe etteviimise algmomendist algab näo vettekeeramine. Nägu on vees, kui käelaba jõuab peaga ühele joonele. Väljahingamine toimub kohe suu ja nina kaudu vette, nägu suunatud basseini põhja (5). Vabaujumise ujumisviis ei ole võistlusmäärustega piiratud, mis tähendab seda, et ujujal on lubatud läbida distants suvalist ujumisviisi kasutades ning muuta seda distantsi keskel. Erandiks on kompleksujumine ja kombineeritud teateujumine, kus vabaujumiseks loetakse
Pöörded. Uisusamm-, sahk-, poolsahk-, parallel-, poolsahk-paralleelpööre. 6.3. Eelistatuks loetakse, et esmalt õpetatakse klassialist ja seejärel uisutehnikat. Viimane on mõnevõrra keerukam sest: - See erineb tavaliigutustest (kõndimine, jooksmine), tõigatakse diagonaalsuunas ja liigutused on tihti asümeetrilised; - Jalapöia töö on keerukam ja intensiivne, jalga peab suusa igaks sammuks lumelt üles tõstma, etteviimise ajal ei tohi pöid lasta suusaninal langeda, suusk tuleb igaks sammuks eraldi lumele asetada sõidu suhtes nurga all (ca 30°), tõuke lõpul jalapöid lõtvub; - Suusal ei ole seisufaasi, tõugatakse libisevalt suusalt, valdavalt libisetakse ühel suusal. Sellele vaatamata sõidavad paljud poisid uisku ja suhteliselt kehvasti klassikalist tehnikat. Põhjusteks võib olla: uisklemine on kiirem, määrimine lihtsam, klassikajäljed lõhutakse tihti
annaabi.ee 
