joobes ringi kõiguvad. Laip on direktor Viileks Ekma kurbuseks Rasputini etenduse üks peaosi ehk Tsaar. Ekket kui nn näitlejale sunnitakse osa peale ja antakse käsikiri haisev käsikiri kätte ning saadetakse aeda õppima. Ekke kaalub ära jooksmist kuid meenub võimalik peks millega ta vastu võtetakse ning püsib siin. Heteke pärast tulevad teda vaatama direktor ka kassapidaja küürakas kes lausuvad talle, et kõik on liiga pohmellis, et proovi teha. Seega minnakse õhtul lavale ilma ettevalmistusteta. Ekke kellel algul tilluke närv sees aga muutub laval kõikvõimsaks ja paned improt kiskudes kaasa kaas tegelasi niimodi, et peale esimest näitlist on kogu rändteatri kogukond tema über kiidusõnu ladumas ja rahvusteatrisse kutsumas. Teises vaatluses aga sattub Ekke liiga hoogu ning vältides direktori ja teiste näitlejate proove näident tagasi rööbastele tuua, ohutab ta rahva Rasputini näitlejale peksa andma ja küürakas on sunnitud kardina ette tõmbama ja kuulutama
Lõpuks on ju vaja neid toodetud asju kuskil hoida, et need ei hävineks ilmastiku mõjude käes. Selleks on vaja laohooneid. Hooneid läheb ka tootmisruumideks tarvis, sest ega lageda taeva all saa kõiki asju teha. Kui tahame mingit ettevõtet rajada, siis peame enne mingisugustele ettevalmistustele oma tööd ja jõudu kulutama. On vaja, näiteks, tootmiseks toorainet muretseda, tarvilikke tööriistu hankida, leida, või ehitada vajalikud hooned jne. Ilma nende ettevalmistusteta ei saa ka tootmise peale mõelda. Kogu seda töö- ja vara kogumit, mida ettevalmistused nõuavad, nimetatakse kapitaliks. Seega kapitali all mõistame endise töö tulemust, ehk teisiti asja, mis on endise töö läbi loodud. Loodus ei anna, nagu me teame, inimesele ilma vaevata midagi. Ta ei anna ilma vaevata ka kapitali. Kapital saab vaid sellest sündida, kui ta valmistamise peale on varem kulutanud teatava osa tööd. Kapitaliks võib ainult niisugust asja nimetada, mis on selleks
196070. a-teks. Kõige sagedamini kasutatakse jäätmete matmist (hauad). Sellisel juhul prügi lihtsalt kallatakse maa peale ja kaetakse pinnasega. Sellisel juhul on võimalik vältida õhureostust, kuid kaasneb probleem veega, sest ei või täpselt teada, milliseid aineid prügi lagunemisel vabaneb. Taolistel puhkudel kasutatakse prügilatena iga looduslikku süvendit (ovraagid, karjäärid, nõod). Jäätmeid pannakse sinna ilma igasuguste ettevalmistusteta keskkonnakaitseks. Probleemid, mis kaasnevad jäätmete matmisega: 1. ainete väljauhtumine ja põhjavee reostus eriti mürgised filtraadid 2. metaani moodustumine anaeroobse lagunemise tagajärjel, liigub pinnases, võib koguneda keldritesse. 3. maapinna kadu, degradatsioon Eestis on praegu üks euronõuetele vastav prügila Harjumaal (avati 2000. a. lõpus), kuid see seisab tööpuuduses. Ladustamine on ca 2 korda kallim praegu veel avatud teistest prügilatest. Lahendused 1
annaabi.ee 
