arenguvestluse aruannet, mis lisatakse lapse arengumappi. Kõige edukamaks loetakse arenguvestlust, mille käigus lapsevanem räägib 90% ja õpetaja 10%. Eneseanalüüs: mina lapse arengu hindajana Arenguvestlustel olen seni osalenud lapsevanemana. Mul puudub otseselt negatiivne kogemus, paraku pean samas ka tõdema, et ükski arenguvestlus, kus mina seni osalenud, ei ole olnud üles ehitatud teoorias kirjeldatud viisil. Ma ei ole kunagi saanud varem, enne vestlust, ettevalmistuslehte. Ka ei ole minuga kohapeal tehtud kokkuvõtet ning plaane edaspidiseks. Oleme koos õpetajaga käinud vestluses läbi lasteaia poolsed tähelepanekud, arutanud, mis me saaksime teha, et olukorda paremaks muuta. Kuna mul puudub töökogemus lasteaiaõpetajana, siis arusaadavalt olen ise arenguvestlust planeerides pisut ärevil ja ettevaatlik. Panustan palju eeltööle ja vajalike dokumentide ettevalmistamisele. Olen hetkel seda
Teadlik ja süvenev töö ainestikuga on õnnestunud teksti sünni eeldus. Kolm peamist ainestiku allikat on: 1) kirjutaja teadmised, tundmused, kogemused ja fantaasia; 2) kirjalikud allikad (ilukirjandus, teaduskirjandus, teatmeteosed, ajakirjandus jms); 3) teiste inimeste mõtted, arvamused, tähelepanekud. Ainestikku kogudes pannakse mõtted tavaliselt kirja sellises järjekorras, nagu need autorile meenuvad või algallikatest leitakse. Traditsiooniliselt on selleks kasutatud ettevalmistuslehte. Sissejuhatus Tekstid algavad üldjuhul sissejuhatusega. Sissejuhatuseta tekst on erandlik nähtus. Sissejuhatuse eesmärk on elustada lugeja mälus teadmisi ja hoiakuid, mis tal on käsitletava valdkonna või probleemi kohta. Teiseks peab see looma eeldused, et lugeja saaks omavahel seostada vana ja uut infot, s.t mida ta käsitletava valdkonna või probleemi kohta teab ning mida uut ta teksti lugedes teada saab. Sissejuhatust võib kasutada ka selleks, et:
annaabi.ee 
