(Arrak, 2014) Jüri Arrak meenutab: ,,Vend Henno, kes oli juba ERKI graafikatudeng, soovitas ka sinna tulla ja tegi mulle esimesed joonistamistunnid kirja teel (!) ning 1960. aastal tulin Tallinna. Töötasin elektrikute meistrina ehitustel ja olin aasta ERKI ettevalmistuskursustel. Joonistamine edenes jõudsalt, aga kuna maalimist polnud õppinud, sain eksameid teha kas skulptuuri või metalli alale, kus polnud ka ettevalmistuskursusi. Esimene tundus liiga auväärne ja metallehistöö kõlas kodusemalt ja nii saingi metallieriala tudengiks. Aga oma salasoovides tahtsin saada graafikuks nagu vendki, kes kinkis mulle töövahendid linoollõike tegemiseks. Juba esimesel kursusel tegin esimesed eksliibrised. 1964. aastal aga juba suuremad linoollõiked. Maalimist alustasin omal käel 1964/65. aastal ja 1966 oli meil ERKI- s suur iseseisvate tööde näitus. Sama aasta sügisel olin maalidega juba vabariiklikul noortenäitusel
kohustuslik (Ameerika ajalugu, matemaatika jne). Lisaks nendele võivad koolipiirkonnad nõuda veel teatud erikursuste läbimist, mis on selles piirkonnas kohustuslikud. Lõputunnistuse saamiseks peavad nii valitud kui ka kohustuslikud kursused olema edukalt lõpetatud. Keskkooli lõpuklassides hakkavad õpilased valmistuma ka ülikooli või ametikooli sisseastumiseks. Paljud avalikud keskkoolid ja peaaegu kõik erakoolid pakuvad erinevaid ülikooli ettevalmistuskursusi. Keskkooli kolmandas ja neljandas klassis (eelviimane ja viimane) peavad õpilased otsustama, kas nad soovivad edasi õppida ülikoolis või ametikoolis. Keskkooli hinded, õppeedukus, standardiseeritud testide tulemused (SAT või ACT), kooliväline tegevus (sport, kunstiringid jne) ja õpetajate soovitused mõjutavad õpilase sissesaamist ülikooli. Need, kes on keskkoolis õppeedukuselt parimad, ei pea ülikooli sissesaamise pärast väga muretsema
annaabi.ee 
