Üldine koolisüsteem loodi 19.sajandi II poolel 20.sajandi alguseks oli pea kogu rahvas omandanud kirjaoskuse 99% algkooliõpilastest käib riiklikes koolides Vaid 30% keskkooliõpilastest käib erakoolides Haridussüsteem.. 6 aastat algkool (shgakk) 3 aastat alama astme keskkool (chgakk) 3 aastat kõrgema astme keskkool (ktgakk ehk (kk) Ametikoolid Ülikoolid ja kolledzid Eri astmed sisseastumiseksamid Haridussüsteem.. Ettevalmistuskoolid (yobiko) Tihti viivad emad oma lapsi neisse koolidesse juba algkooliajal. Et saada head töökohta, peab lõpetama hea ülikooli; et sinna sisse saada, peab lõpetama hea keskkooli. Koolielu.. Kooliaasta algab 1.aprillil Kooliaasta lõpeb märtsi keskel Vaheajad: Suvel on mõnenädalane vaheaeg 2 vaba nädalat uue aasta paiku Paar vaba nädalat ennem uue kooliaasta algust Koolielu.. Koolitunnid 5-6 päeva nädalas Koolipäevad on enamasti 7tundi pikad
ainepunkti kogujad ja need tudengid, kes on pärit perest, kus sissetulek iga liikme kohta on väiksem kui 280 eurot kuus. Vallaline või lapseta üliõpilane arvatakse oma vanemate leibkonda kuni 24 eluaastani. (Allik, J.2013) Uurisin siia teema juurde veel pisut ka Hiina haridussüsteemi (keskendudes pigem siis teemakohaselt kõrgharidusele): Et elanikkonnale haridus tagada on Hiinas laiuv ja mitmekesine haridussüsteem. Seal on eelkoolid, lasteajad, koolid pimedatele ja kurtidele, ettevalmistuskoolid, põhikoolid, teisejärgu koolid (kus on koos noorte ja vanemate keskkool, teisejärgu põllumajandus- ja kutsekoolid, tavaline teisejärgu kool, õpetajate kool, tehnikakool ja kutsekool) ja mitmesugused kõrghariduse asutused (ülikooli ja kõrgkool, kutsekõrgkool ja lühiajalisest kutseülikoolist). Haridussüsteem (üldmudel) muutumatul kujul alates 1977-80 reformist, enne seda hulga reforme. Anglo-ameerika mudelil baseeruv. Muudetud on pidevalt õppekavade sisu. Tugevalt tsentraliseeritud
Koolitunnid on harilikult 5 või 6 päeva nädalast ja algavad kell 8.30 ning lõpevad 15.00 või 15.30 paiku (olenevalt vanusest). Näiteks algklassides lõppevad tunnid ka 13.00 või 14.00. Kui tunnid on ka laupäeval (mitte algklassides), siis lõpevad nad harilikult keskpäeva paiku. Pärast koolitundide lõppu lähevad paljud õpilased ettevalmistuskoolidesse või sporditreeningule või tegelevad muu klassivälise tööga. Viimase aja trend on lapsi mitte tagant sundida ning ettevalmistuskoolid ei ole enam nii populaarsed kui 10 aastat tagasi. Klassid on Jaapani koolides suured, algkoolis tihti kuni 40 õpilast. Klassid jagatakse rühmadesse, mis omavahel võistlevad õppimises, kordamööda klassiruume, koridore, võimlat, tualette ja mänguväljakuid koristades jne. Jaapanis puudub ühtne koolivorm. Samas nõutakse enamikus koolides ka tänapäeval oma kooli vormi kandmist. Koolide valik on elukohapõhine (kui vanemad ei ole neid pannud mõnda elitaarsesse
annaabi.ee 
