ja vältida suhtlemist teiste assessoritega, võib nad paigutada individuaalsetesse katsekabiinidesse või vaheseintega eraldatud laudade taha. Kabiinide arv sõltub mitmetest erinevatest teguritest, kuid minimaalselt peaks olema neid vähemalt kolm, tavaliselt jääb nende arv 5-10 vahele. Kabiinide paigutamisel tuleb arvestada, et ruumi jääks piisavalt ka liikumiseks ja proovide serveerimiseks. Assessor peab kabiini pääsema nii, et ta ei sisene ega lahku läbi ettevalmistusala, kuna see võib mõjutada katse tulemusi. Soovituslik oleks välja mõelda näiteks ka süsteem, kuidas oleks võimalik degusteerijal märku anda läbiviijale, kui ta on proovi jaoks valmis (näiteks tule süütamine katsekabiinis). Katsekabiinid võiks olla näiteks ka nummerdatud, mis võimaldaks hiljem assessoreid identifitseerida. Iga kabiin peab olema varustatud laua, tooli ja individuaalse valgustiga. Kabiinide asetuseks on mitu erinevat varianti. Näiteks üksteise kõrval reas, L-
43. Skaalad, mida kasutatakse lihatoodete hindamisel 44. Skaalad, mida kasutatakse piimatoodete hindamisel- nt juustu hindamisel 45. Katsekabiinide kasutamise eesmärk, kabiinidele esitatud nõudmised 46. Sensoorika laborile esitatud nõudmised (millised ruumid peaksid olema?) 47. Nõuded, mis on esitatud sensoorse analüüsi läbiviimiseks kasutatavatele nõudele 48. Laboriruumide planeering (miinimumnõuded, maksimumnõuded) 49. Proovide ettevalmistusala (ruumi) sisustus ja seadmed 50. Mis on aluseks piimatoodete sensoorsele hindamisele? 51. Juustu sensoorne hindamine 52. Juustu kvaliteedinäitajad, mida hinnatakse sensoorselt 53. Viinerite sensoorne hindamine 54. Suitsuvorstide sensoorne hindamine 55. Jäätise organoleptilised kvaliteedinäitajad 56. Jäätise sulamisomaduste hindamine 57. Konservi "Hautatud liha" sensoorne hindamine 58. Veini organoleptilised kvaliteedinäitajad 59. Juustu vead
annaabi.ee 
