vältimiseks*Näidisülesanne (E-st ei sõltu midagi): Õnnetuskahju on sisuliselt negatiivne välismõju. Isiklik ettevaatuskulu on erakulu. Eeldame, et mõlemaid on võimalik mõõta rahas. Nende kahe kulu summa on sotsiaalne ehk rahvamajanduslik kulu.II Süüvastutus-K vastutab kahju eest vaid siis, kui see on tekkinud tema süü läbi pole täidetud ettevaatuse normi x' . Probleem: kui K on ettevaatusnormist kinni pidanud, siis ei ole ta motiveeritud optimeerima tegevusmahtu, mis samuti mõjutab õnnetuse tõenäosust ja kuluootust.*Näide: liikluseeskirju järgiva autosõitja kilometraaz, keskkonnanõudeid täitva ettevõtte tootmismaht. Hinnang-Kui individuaalselt on ratsionaalne normi täita (siin: x' < x") ja see norm ise on ebaefektiivne (x' ei võrdu x*-ga), siis toob süüvastutus kaasa heaolukao (negatiivse rendi) võrreldes RV-ga ehk transakt-sioonikulu K'-K* Kui K vabaneb
tekkinud kahju asjaosaliste vahel (jurist mõtleb esmajoones selle peale). Teine eemärk: minimeerida lubamatust toimingust tekkiv, ka vältimiskulusid sisaldav rahvamajanduslik kahju. Seda eesmärki saab püstitada vaid tänu normide mõjule potentsiaalsete kahjustajate ja kahjustatute ootustele ja käitumisele. Süüvastutus - tekkinud tema süü läbi. Eelduseks ettevaatuse taseme norm x*, millest allpool vastutus alles algab. Probleem: kui kahjustaja on ettevaatusnormist kinni pidanud, siis ei ole ta kahjutasuks kohustatud, mis ei motiveeri optimeerima tegevusmahtu, mis samuti mõjutab õnnetuse tõenäosust ja kuluootust. Ohustamisvastutus: Kahjustaja suurendab ettevaatust ja vältimiskulusid seni kuni selle piirkulu saab võrdseks marginaalse kahjuootusega (x’); Probleem: E ei ole motiveeritud oma panuse andmiseks kahjude vältimiseks. 27. Suuruseelised ja nende põhjused. Suuruseelised (economies of
annaabi.ee 
